Kas Riigikogu valib Eesti presidendi 2026. aastal 68 häälega?

Alar Karise ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina algas 11. oktoobril 2021 ning 2026. aasta sügisel tuleb otsustada, kas järgmine riigipea leitakse Riigikogus või jõuab valimine valimiskogusse. Põhiseaduse järgi vajab kandidaat parlamendis vähemalt 68 poolthäält. See künnis määrab, kas otsus sünnib Toompeal ning miks on presidendivalimiste tulemus oluline hiljemalt enne Karise ametiaja lõppu.

Lühidalt: millal ennustus saab vastuse

• Küsimus: kas Riigikogu valib järgmise presidendi 2026. aasta parlamendivoorudes?
• Tähtaeg: 10. oktoober 2026.
• JAH: kandidaat kogub Riigikogus vähemalt 68 häält ja osutub valituks.
• EI: valimine jõuab valimiskogusse või Riigikogu voorud ei anna lõplikku valikut.
• Otsustav avalik tulemus: Riigikogu presidendivalimise hääletustulemus ja ametlik valimisteade.

Miks 68 häält on presidendivalimiste keskne number

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi valib Vabariigi Presidendi esmalt Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget ning presidendiks saamiseks ei piisa kohalolijate lihtenamusest. Kandidaat peab koguma vähemalt kahekolmandikulise häälteenamuse Riigikogu koosseisust ehk 68 häält.

See nõue sunnib erakondi otsima laiemat kokkulepet kui tavapärase seaduse või valitsuse usaldushääletuse puhul. Isegi juhul, kui kandidaadil on tugev toetus ühe koalitsiooni või opositsioonibloki sees, ei taga see veel valituks osutumist. Edu eeldab, et toetajaid leitakse üle erakondlike piiride või et mitme fraktsiooni vahel kujuneb ühine kandidaat.

Loe ka: Eesti president 2026: kas Riigikogu kogub 68 häält?

Riigi Teatajas avaldatud põhiseaduse säte annab sellele protsessile selge raami: Riigikogu on esimene ja eelistatud valimispaik, kuid mitte ainus võimalik tee. Kui vajalikku häältearvu ei saavutata, ei tähenda see, et presidendivalimine jääb seisma. Siis muutub tähtsaks järgmine etapp.

Riigikogu voorud ja valimiskogu ei ole sama otsus

Parlamendivalimisel otsustavad ainult Riigikogu liikmed. See tähendab, et kandidaat vajab toetust 101-liikmelises parlamendis ning kõik pilgud on suunatud fraktsioonide läbirääkimistele, kandidaatide usaldusväärsusele ja võimalikele kompromissidele.

Kui Riigikogu voorudes ei õnnestu presidenti valida, võib valimine liikuda valimiskogusse. Valimiskogus osalevad lisaks Riigikogu liikmetele kohalike omavalitsuste esindajad. Seega muutub ka valijaskond: Toompea jõuvahekorrad on jätkuvalt olulised, kuid otsust mõjutavad suuremas ulatuses omavalitsuste kaudu esindatud piirkonnad.

Mida see lugeja jaoks tähendab

Riigikogus tehtud valik viitab sellele, et erakonnad on suutnud enne hääletust saavutada väga laia poliitilise kokkuleppe. Valimiskoguni jõudmine ei ole põhiseaduslik läbikukkumine, vaid ette nähtud järgmine samm. Samas räägib see sellest, et 68-häälset toetust ei olnud võimalik parlamendis kokku saada.

Valimiskogu tulemus võib kujuneda teistsuguseks, sest kandidaadi jaoks muutuvad tähtsamaks suhted kohalike omavalitsuste esindajatega ning üleriigiline tuntus väljaspool Riigikogu saali.

JAH-tulemuse tee: laiapõhjaline kandidaat enne hääletuspäeva

Ennustus laheneb JAH, kui Riigikogu valib presidendi 2026. aasta parlamendivoorudes. Selleks peab üks kandidaat saama vähemalt 68 poolthäält. Otsustav ei ole pelgalt avalik poolehoid, vaid hääletusel kinnitatud tulemus.

JAH-stsenaariumi toetaksid näiteks järgmised avalikud märgid:

• erakonnad esitavad või toetavad sama kandidaati;
• kandidaadi taga on nähtavalt rohkem toetust kui ühe fraktsiooni jõud;
• läbirääkimistel tekib kokkulepe, mis vähendab vajadust valimiskogu järele;
• Riigikogu hääletustulemus näitab vähemalt 68 poolthäält.

Selline tulemus annaks Eestile järgmise presidendi enne valimiskogu kokkukutsumise vajadust. Poliitiliselt tähendaks see, et kandidaat on suutnud ühendada parlamendi väga eriilmelisi jõude, vähemalt ühe konkreetse põhiseadusliku ameti täitmiseks.

Miks kandidaatide nimed üksi ei lahenda küsimust

Presidendikandidaadi võimalik ülesseadmine või erakonna avalik toetus ei võrdu veel 68 häälega. Hääletus on salajane ning presidendivalimiste puhul loeb lõplik häälte arv, mitte üksnes enne hääletust tehtud poliitilised avaldused.

Seetõttu võib kandidaat näida avalikus arutelus tugev, kuid jääda Riigikogus künnisest allapoole. Vastupidi võib ka vähem nähtav kompromisskandidaat koguda toetuse siis, kui fraktsioonid jõuavad kokkuleppele alles valimiste lähenedes.

EI-tulemuse tee: valimiskogu või Riigikogu otsuseta jäänud protsess

Ennustus laheneb EI, kui president valitakse valimiskogus või kui 2026. aasta protsess ei lõpe Riigikogu valimisega. Kõige selgem EI-stsenaarium on see, et parlamendi voorudes ei saa ükski kandidaat 68 häält ning valijaskond laieneb valimiskoguni.

EI ei tähenda hinnangut kandidaadi sobivusele ega presidendiameti tähtsusele. See kirjeldab ainult valimise teed. Põhiseadus näeb valimiskogu võimaluse ette just selleks, et riigipea valimine ei jääks parlamendis kokkuleppe puudumise tõttu lahenduseta.

Lugejal tasub eristada kahte eri teadet. Esimene võib olla uudis, et Riigikogu voorud ei toonud valitut. Teine on lõplik teade selle kohta, kes sai presidendiks ja millises kogus ta valiti. Ennustuse puhul on määrav just see, kas Riigikogu andis valitud presidendi või mitte.

Mis on enne 2026. aasta sügist kindel ja mis jääb lahtiseks

Kindel on, et Alar Karise praegune ametiaeg algas 11. oktoobril 2021 ning presidendi valimise esimene põhiseaduslik etapp toimub Riigikogus. Samuti on kindel 68 poolthääle nõue ja võimalus liikuda ebaõnnestunud parlamendivoorude järel valimiskogusse.

Lahtiseks jäävad kandidaatide nimed, erakondade lõplikud kokkulepped ja see, kas mõni kandidaat suudab koguda vajaliku kahekolmandikulise toetuse. Need küsimused ei ole pelgalt kampaania detailid: neist sõltub, kas president valitakse kitsamas parlamendiringis või laiemas valimiskogus.

Poliitiliste avalduste kõrval tasub jälgida konkreetseid samme: millal kandidaate üles seatakse, kas fraktsioonid nimetavad ühise nime ning kuidas kujuneb avalik hinnang häälte võimalikule arvule. Lõpliku vastuse annab siiski ainult ametlik hääletustulemus.

Milline ametlik tulemus lõpetab küsimuse

Küsimus ei lahene arvamusküsitluse, erakonna pressiteate ega kandidaatide võimalike nimede põhjal. Lõplikuks tõendiks on Riigikogu avalik hääletustulemus, millest selgub, kas kandidaat sai vähemalt 68 häält ja valiti presidendiks.

Kui Riigikogu seda tulemust ei anna ning protsess liigub valimiskogusse, on vastus EI isegi siis, kui valimiskogu leiab presidendi kiiresti. Kui Riigikogu valib kandidaadi nõutud häälteenamusega, on vastus JAH. Järgmine määrav kontrollpunkt on 2026. aasta presidendivalimiste ametlik hääletustulemus enne praeguse presidendi ametiaja lõppu.

Source: Riigi Teataja