Riigikogu: kas Eesti president valitakse 10. oktoobriks?

Eesti presidendivalimiste järgmine otsustav küsimus on, kas Riigikogu 101 liiget suudavad 2026. aastal koonduda ühe kandidaadi taha vähemalt 68 häälega. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette, et kui see kolme hääletusvooruga ei õnnestu, liigub valimine valimiskogusse. See määrab ka prognoosi lahenduse tähtajaga 10. oktoober 2026, päev enne Alar Karise praeguse viieaastase ametiaja lõppu.

Põhiseaduse § 79 järgi ei piisa presidendi valimiseks lihtsast kohalolijate enamusest. Võitmiseks on vaja vähemalt kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu toetust ehk 68 häält. See kõrge lävi tähendab, et ühe erakonna või tavapärase koalitsiooni häältest võib jääda väheks ning kokkulepe peab ulatuma üle erakondlike piiride.

2026. aasta otsus lühidalt

• Küsimus: kas Riigikogu valib Eesti Vabariigi presidendi enne valimiskogu kokkukutsumist?
• Tähtaeg: 10. oktoober 2026.
• JAH: vähemalt 68 Riigikogu liiget valib kandidaadi ühes kolmest voorust.
• EI: kolmaski Riigikogu voor ei too 68 häält ja valimine liigub valimiskogusse.
• Lahendav avalik tulemus: Riigikogu hääletuse ametlik tulemus või valimiskogu kokkukutsumine.

Lugeja jaoks ei ole see üksnes protseduuriline detail. See näitab, kas erakonnad suudavad enne valimiskogu etappi leida kandidaadi, kellel on piisavalt lai poliitiline ja isiklik usaldus. Presidendi ametiaeg kestab põhiseaduse § 80 kohaselt viis aastat, mistõttu 2026. aasta otsus kujundab riigipea institutsiooni kuni järgmise kümnendi alguseni.

Miks 68 häält on palju rohkem kui napp enamus

Riigikogus on 101 liiget ning kahe kolmandiku künnis tähendab täpselt 68 poolthäält. Võrdluseks: valitsuse igapäevastes otsustes võib sageli olla määrav lihtne enamus, kuid presidendivalimistel ei vähenda kohalviibijate väiksem arv nõutavat läve.

Kui hääletusel osaleb näiteks 95 saadikut, jääb valimiseks ikkagi vaja 68 häält. Sama kehtib juhul, kui mõni saadik puudub, hoidub hääletamisest või annab sedeli kandidaadita. Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, mitu häält kandidaadil vastaste ees on, vaid kas tal on kokku vähemalt 68 kindlat toetajat.

See teeb presidendivalimisest läbirääkimiste testi. Erakonnad peavad arvestama nii oma fraktsioonide sisemise distsipliini, kandidaatide isikliku maine kui ka võimalusega, et osa saadikuid toetab teistsugust kompromissi. Avalik toetusavaldus ei pruugi veel tähendada, et vajalik häälte arv on hääletuspäeval koos.

Kandidaadi ülesseadmine algab samuti Riigikogust

Põhiseaduse kohaselt saab presidendikandidaadi Riigikogus üles seada vähemalt viiendik parlamendi koosseisust. See tähendab vähemalt 21 saadikut. Kandidaadi esitamiseks vajalik toetus ja tema valimiseks vajalik 68 häält on kaks eri läve.

Praktikas võib 21 allkirja kogumine näidata, et kandidaadil on poliitiline platvorm olemas, kuid see ei tõesta veel üleriigilist parlamentaarset kokkulepet. Just selle vahe täitmine on presidendivalimiste keskne ülesanne.

Kolm Riigikogu vooru annavad aega kompromissiks

Riigikogus võib presidendi valimiseks toimuda kuni kolm hääletusvooru. Esimeses voorus püütakse saavutada 68 häält ülesseatud kandidaadi või kandidaatide poolt. Kui keegi vajalikku toetust ei saa, toimub teine voor järgmisel päeval ning enne seda saab esitada uusi kandidaate.

Kui ka teine voor ei too valitud presidenti, toimub kolmas voor. Ka seal jääb nõue samaks: kandidaadil peab olema vähemalt 68 poolthäält. Voorude vaheline aeg võimaldab erakondadel hinnata, kas mõne kandidaadi toetust saab laiendada või on mõistlik liikuda uue kompromissnime juurde.

Kolm vooru ei tähenda automaatselt, et hääli koguneb iga päevaga rohkem. Vastupidi, kui erakonnad on kandidaatide, põhimõtete või valimiskogu strateegia tõttu jäigalt eri leerides, võib künnis jääda kättesaamatuks kõigis voorudes. Otsustavaks võib saada ka see, kas erakonnad soovivad kokkulepet Riigikogus või peavad paremaks oma võimalusi järgmises etapis.

Valimiskogu võimalus muudab erakondade arvutusi

Kui Riigikogu kolmes voorus presidenti ei vali, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu. Sellesse kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Seetõttu laieneb otsustajate ring Tallinnast kogu Eestisse ning kohalike poliitiliste jõuvahekordade tähtsus kasvab.

Valimiskogu ei ole lihtsalt Riigikogu hääletuse kordus suuremas saalis. Selle koosseis ja poliitiline loogika on teistsugused. Erakonnad peavad seal arvestama omavalitsuste volikogude esindajatega, piirkondlike kokkulepetega ning kandidaatidega, kes võivad kohalike otsustajate seas kõnetada laiemat ringi.

See võimalus mõjutab läbirääkimisi juba enne esimest Riigikogu vooru. Mõni erakond võib näha Riigikogus saavutatud kokkulepet kõige stabiilsema lahendusena. Teine võib hinnata, et valimiskogus muutub tema mõju suuremaks. Sellest hoolimata ei saa praegu kindlalt öelda, kumb tee 2026. aastal valitakse: lahendus sõltub kandidaatide ülesseadmisest ja avalikult selguvatest häältest.

Mida valimiskogus vaja on

Valimiskogus valitakse president osalevate liikmete häälteenamusega. Kui esimeses hääletusvoorus keegi vajalikku enamust ei saa, korraldatakse teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. See erineb Riigikogu 68 hääle nõudest ning selgitab, miks valimiskogusse jõudmine võib kandidaadivõistlust oluliselt muuta.

Riigikogu valik eeldab suurt, ette kokkulepitud toetust. Valimiskogus võivad määravamaks saada kandidaatide vastuvõetavus eri piirkondades ja suutlikkus koondada toetust otsustava kahe kandidaadi vahelises voorus.

Mis on praegu teada ja mis jääb lahtiseks

Kindel on põhiseaduslik raamistik: Riigikogus on vaja 68 häält, kasutada saab kuni kolme vooru ning ebaõnnestumise korral liigub protsess valimiskogusse. Kindel on ka presidendi ametiaja pikkus: viis aastat. Alar Karise ametiaja viieaastane tsükkel lõpeb 2026. aasta oktoobris.

Lahtiseks jäävad 2026. aasta kandidaadid, nende ülesseadjad, erakondade ametlikud kokkulepped ja tegelikud hääletustulemused. Samuti ei saa enne hääletusi teada, kas võimalik kandidaat suudab koguda toetust väljaspool oma tavapärast poliitilist laagrit.

Seetõttu ei ennusta see küsimus konkreetse inimese võitu. See mõõdab kitsamat ja kontrollitavat tulemust: kas riigipea leitakse Riigikogus või jõuab otsus valimiskogusse. Mõlemad teed on põhiseadusega ette nähtud ning kumbki ei tähenda iseenesest poliitilise süsteemi tõrget.

Millal tulemus lõplikult selgub

JAH-tulemus kujuneb siis, kui Riigikogu hääletuse ametlik tulemus näitab, et kandidaat kogus vähemalt 68 häält enne valimiskogu kokkukutsumist. Selleks võib piisata esimesest, teisest või kolmandast Riigikogu voorust.

EI-tulemus kujuneb siis, kui ükski kandidaat ei kogu kolmandas Riigikogu hääletusvoorus 68 häält ning Riigikogu esimees kutsub presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Hilisem valimiskogu hääletus ei muuda enam seda, kumb tee prognoosi jaoks käivitus.

Kõige olulisemad järgmised märgid on erakondade kandidaatide valikud, Riigikogu hääletuste ametlikud tulemused ning võimalik teade valimiskogu kokkukutsumisest. Need avalikud sammud näitavad, kas 68 hääle künnisest saab 2026. aasta presidendivalimiste lahendus või tee järgmisse valimisetappi.

Source: Riigi Teataja