Eesti president 2026: kas Riigikogu kogub 68 häält?

Alar Karise viieaastane ametiaeg algas 11. oktoobril 2021, mistõttu valitakse Eesti Vabariigi president korraliselt 2026. aastal. Riigi valimisteenistuse kirjeldatud korra järgi vajab kandidaat Riigikogus vähemalt 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saavuta seda toetust kolmes voorus, läheb otsustamine valimiskogule. Seetõttu sõltub parlamendivalimistee õnnestumine eelkõige sellest, kas erakonnad suudavad tähtajaks leppida kokku piisavalt laia toetusega kandidaadis.

Prognoos lühidalt

• Küsimus: kas president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
• Tähtaeg: 11. oktoober 2026.
• JAH: ametlik tulemus kinnitab presidendi valimist Riigikogus.
• EI: Riigikogu kolm vooru tulemust ei anna ning kokku kutsutakse valimiskogu.
• Otsustav kinnitus: Riigi valimisteenistuse avaldatud ametlik valimistulemus.

See ei ole hinnang ühegi võimaliku kandidaadi sobivusele. Prognoos puudutab ainult valimise institutsionaalset rada: kas otsus sünnib 101-liikmelises Riigikogus või liigub parlamendist suurema koosseisuga valimiskogule.

Miks on 68 häält presidendivalimise keskne piir?

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi valib presidendi esimesena Riigikogu. Kandidaat vajab vähemalt kahekolmandikulist toetust ehk 68 häält. See on tavapärasest parlamendienamusest märksa kõrgem künnis ning sunnib erakondi otsima toetust üle koalitsiooni ja opositsiooni piiri.

Ühel valitsusliidul ei pruugi olla presidendi valimiseks piisavalt saadikuid isegi siis, kui kõik tema liikmed hääletavad ühtemoodi. Samuti ei tähenda 68 lubadust automaatselt 68 kehtivat toetushäält, sest presidendivalimine toimub salajasel hääletusel. Erakondade avalikud seisukohad näitavad läbirääkimiste suunda, kuid lõpptulemuse määravad hääletussedelid.

Kõrge künnis annab presidendikandidaadile võimaluse saada lai poliitiline mandaat, kuid muudab kokkuleppe hapramaks. Edukas kandidaat peab olema vastuvõetav mitmele erakonnale, kelle vaated valitsuse, välispoliitika, põhiseaduslike küsimuste ja presidendi rolli kohta võivad märgatavalt erineda.

Kolm Riigikogu vooru annavad kokkuleppeks vähe aega

Riigikogus võib toimuda kuni kolm hääletusvooru. Esimeses voorus seatakse kandidaadid üles nõutava arvu Riigikogu liikmete toetusel. Kui keegi 68 häält ei saa, korraldatakse teine voor, milles saab kandidaate uuesti üles seada.

Kui ka teine voor presidenti ei selgita, jõutakse kolmanda vooruni. Selles osalevad kahe eelmise vooru kõige rohkem hääli saanud kandidaadid. Valituks osutumiseks jääb nõue samaks: ka viimases parlamendivoorus on tarvis vähemalt 68 poolthäält.

Esimene voor näitab kokkuleppe tegelikku tugevust

Esimese hääletuse tähendus ulatub ametlikust tulemusest kaugemale. See näitab, kas erakondade eelnev kokkulepe peab salajase hääletuse tingimustes ning kui palju toetust tuleb otsida juurde. Mõne hääle puudumine võib viia kiirete läbirääkimisteni, kuid suur vahe 68 hääle piirist osutab, et kandidaadi ümber pole tekkinud piisavalt laia koalitsiooni.

Teises ja kolmandas voorus muutub valik kitsamaks ning suureneb surve kompromissiks. Samal ajal võivad erakonnad juba arvestada valimiskogu teistsuguse koosseisuga. See võib vähendada motivatsiooni Riigikogus järele anda, kui mõni jõud peab oma võimalusi valimiskogus paremaks.

Valimiskogu muudab jõudude tasakaalu

Kui Riigikogu ei vali presidenti kolmes voorus, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad. Täpne omavalitsusesindajate arv sõltub seaduses sätestatud korrast ja omavalitsuste esindatusest.

Valimiskogu ei ole seega lihtsalt Riigikogu neljas voor. Kohalike esindajate lisandumine muudab valijaskonda, poliitilist aritmeetikat ja kandidaatide toetuspinda. Üleriigiliste erakondade kokkulepped jäävad tähtsaks, kuid suurema kaalu saavad ka omavalitsuste huvid, piirkondlikud suhted ja kohalike saadikute valikud.

Valimiskogusse jõudmine ei tähenda automaatselt põhiseaduslikku kriisi. See on presidendivalimise korras ette nähtud järgmine etapp juhuks, kui parlament nõutavat enamust ei saavuta. Poliitiliselt näitaks see siiski, et Riigikogu erakonnad ei suutnud leida kandidaati, kelle taha koonduks vähemalt kaks kolmandikku saadikutest.

JAH-stsenaarium eeldab erakondadeülest kandidaati

Prognoos laheneb JAH, kui 2026. aasta ametlik valimistulemus kinnitab, et kandidaat sai Riigikogus vähemalt 68 häält ja valiti presidendiks. See võib juhtuda esimeses, teises või kolmandas parlamendivoorus.

JAH-tulemuse tõenäosust suurendaks varajane kokkulepe kandidaadi üle, kellel on usaldusväärne toetus nii valitsusliidus kui ka opositsioonis. Oluline oleks ka see, et erakondade juhid suudaksid põhjendada kompromissi oma fraktsioonidele ja valijatele.

Riigikogus valimine võimaldaks erakondadel näidata koostöövõimet küsimuses, kus tavalisest enamusest ei piisa. Samas ei tohiks avalikke toetusavaldusi käsitleda kindlate häältena. Salajane hääletus jätab ruumi kõrvalekalletele ning üksikud hääled võivad otsustada, kas 68 piir ületatakse.

Võimalikku JAH-teed toetavad märgid oleksid:

• mitme erakonna ühine või kooskõlastatud kandidaadi esitamine;
• avalikult kinnitatud toetus, mis ületab 68 häält piisava varuga;
• kandidaatide arvu vähenemine enne esimest vooru;
• kokkulepe, mis ei sõltu ainult ühe fraktsiooni täielikust hääledistsipliinist.

EI-stsenaarium algab kolmanda vooru ebaõnnestumisest

Prognoos laheneb EI, kui ükski kandidaat ei saa Riigikogu kolmes voorus vähemalt 68 häält ja valimiste korraldamine liigub valimiskogule. Lõplikuks kinnituseks ei piisa pelgalt ajakirjanduslikust oletusest või erakonna teatest, et kokkulepet pole. Määrav on ametlik hääletustulemus ja sellele järgnev valimiskogu kokkukutsumine.

EI-tulemus muutub tõenäolisemaks, kui erakonnad jäävad kindlalt oma kandidaatide taha, vastasseis kandub üle muudest poliitilistest vaidlustest või saadikute tegelik käitumine erineb fraktsioonide lubadustest. Valimiskogu võib mõnele erakonnale tunduda ka soodsama areenina, mistõttu ei pruugi kõik osalised parlamendikompromissi võrdselt soovida.

Otsustav pole üksnes kandidaatide populaarsus. Tähtsad on ka kandidaatide ülesseadmise ajastus, erakondade omavaheline usaldus ja hinnang sellele, milline jõudude vahekord kujuneks valimiskogus. Just seepärast võib protsess liikuda valimiskogule isegi siis, kui enamik saadikuid soovib üldiselt kiiret lahendust.

Presidendi valimise mõju ulatub Toompea hääletusest kaugemale

Vabariigi President esindab Eestit rahvusvahelises suhtluses, kuulutab välja seadusi ning täidab põhiseaduses sätestatud ülesandeid valitsuse moodustamise protsessis. President ei juhi igapäevast valitsuspoliitikat, kuid ametikoha põhiseaduslik ja esinduslik tähendus muudab kandidaadi valiku oluliseks kõigile parlamendierakondadele.

Riigikogu kokkulepe võiks vähendada institutsionaalset ebakindlust ja anda uuele presidendile nähtavalt laia toetuse. Valimiskogusse jõudmine tooks protsessi rohkem kohalikke esindajaid ning avaks uue läbirääkimisringi. Mõlemad teed on seaduslikud, kuid annavad erakondade koostöövõime kohta erineva poliitilise signaali.

Alar Karise ametisse astumise kuupäev, 11. oktoober 2021, määrab viieaastase ametiaja ajaraami. Avalikkuse jaoks on järgmised tähtsad märgid kandidaatide ametlik ülesseadmine, Riigikogu hääletusvoorude kuupäevad ja iga vooru kinnitatud tulemused.

Ametlik tulemus otsustab prognoosi üheselt

Prognoosi lahendamisel arvestatakse Riigi valimisteenistuse avaldatud ametlikku teavet. JAH tähendab, et president valitakse 2026. aasta korralisel valimisel Riigikogus. EI tähendab, et parlamendi kolm vooru ei anna tulemust ja otsus liigub valimiskogule.

Kui Riigikogu valib presidendi kolmandas voorus, on tulemus endiselt JAH. Kui valimiskogu kutsutakse kokku, on tulemus EI sõltumata sellest, kes seal hiljem presidendiks valitakse. Kandidaatide nimed, arvamusküsitlused ja erakondade esialgsed lubadused aitavad hinnata võimalikke arenguid, kuid ei lahenda prognoosi enne ametliku tulemuse avaldamist.

Source: Riigi valimisteenistus