Eesti president 2026: kas Riigikogu leiab 68 häält?

Autor: Duocom.ee toimetus
Avaldatud 14. augustil 2026

Eesti on jõudnud järgmise presidendi valimise aastasse. Alar Karis astus Vabariigi Presidendi ametisse 11. oktoobril 2021 ning tema viieaastane ametiaeg tähendab, et riigipea valitakse 2026. aastal. Otsustav küsimus on, kas Riigikogus tekib vähemalt 68 häälega kokkulepe või liigub valimine kohalike omavalitsuste esindajaid kaasavasse valimiskogusse.

Mida 2026. aasta valimistulemuse puhul hinnatakse

• Küsimus: kas president valitakse 2026. aastal Riigikogu hääletusvoorudes?
• Tähtaeg: prognoos lukustub 10. oktoobril 2026, Alar Karise ametiaja lõpu eel.
• JAH: kandidaat saab ühes Riigikogu kolmest voorust vähemalt 68 häält.
• EI: ükski kandidaat ei saa 68 häält ja kokku kutsutakse valimiskogu.
• Otsuse kinnitab Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu ametlik teade.

Prognoos ei küsi, kes saab presidendiks ega milline erakond suudab oma eelistuse läbi suruda. Hinnatakse ainult valimise esimest põhiseaduslikku teelahkme kohta: kas parlament lõpetab protsessi ise või tuleb otsustajate ringi laiendada.

Riigikogul on tulemuse saavutamiseks kuni kolm vooru

Eesti presidenti ei vali rahvas otse. Eesti põhiseaduse järgi alustab valimist Riigikogu ning kandidaadi valimiseks on vaja kahekolmandikulist koosseisu häälteenamust. Kuna parlamendis on 101 liiget, tähendab see vähemalt 68 poolthäält.

Lävend ei sõltu sellest, kui palju saadikuid hääletusel tegelikult osaleb. Puudumine, erapooletuks jäämine või kehtetu sedel ei vähenda presidendiks saamiseks vajalikku häälte arvu. Seetõttu ei piisa kandidaadile lihtsalt kohalolijate enamusest.

Esimeses voorus saab kandidaadi üles seada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust ehk 21 saadikut. Hääletamine on salajane. Kui ükski kandidaat 68 häält ei kogu, korraldatakse järgmisel päeval teine voor ja kandidaate saab uuesti esitada.

Kui ka teine voor tulemust ei anna, toimub kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Ka siis jääb nõutavaks piiriks 68 häält. Kolmanda vooru ebaõnnestumisel peab Riigikogu esimees kutsuma ühe kuu jooksul kokku valimiskogu.

Selline kord teeb esimestest voorudest enamat kui kandidaatide populaarsuse mõõtmise. Iga voor näitab, kas erakonnad suudavad liikuda oma esialgsetest eelistustest ühise kandidaadi poole enne parlamentaarse tee lõppemist.

68 häält eeldab tavapärasest laiemat erakondade kokkulepet

Presidendivalimiste lävend on teadlikult kõrge. Üks erakond ei saa Eestis tavaliselt riigipead üksinda valida ning ka valitsuskoalitsiooni häältest ei pruugi piisata. Edukas kandidaat vajab sageli toetust nii koalitsioonist kui ka opositsioonist.

Kokkuleppe saavutamist võivad toetada kandidaadi varasem avalik teenistus, erakondadeülene maine ning valmisolek täita põhiseaduslikku rolli tasakaalustatult. Samuti on tähtis ajastus: mida varem tekib mitme fraktsiooni vahel ühine nimi, seda rohkem jääb aega kontrollida, kas lubatud toetusel on tegelik 68 hääle tugevus.

Salajane hääletus jätab alles ebakindluse

Erakondade avalikud toetuskinnitused ei võrdu automaatselt sedelitega valimiskastis. Kuna hääletus on salajane, ei saa fraktsioonid täielikult kontrollida, kuidas iga saadik otsustab. Isegi näiliselt piisava kokkuleppe korral võivad üksikud kõrvalekalded viia tulemuse alla vajaliku piiri.

Teisalt võimaldab salajane hääletus saadikul toetada kompromisskandidaati ka siis, kui erakondade avalik vastasseis on terav. Seetõttu tuleb prognoosi puhul eristada poliitikute väljaütlemisi ja ametlikult loetud hääli.

Valimiskogu kaasab otsusesse kohalike omavalitsuste esindajad

Kui Riigikogu kolmas voor presidenti ei vali, ei tähenda see valimiste lõppu. Otsustamine liigub valimiskogule, kuhu kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

Omavalitsuste esindajate arv sõltub seaduses ette nähtud korrast ja omavalitsuse elanike arvust. Nad ei osale valimiskogus automaatselt linnapea või vallavanema ametikoha tõttu, vaid esindajad määratakse kohalike volikogude kaudu.

Valimiskogu muudab jõujooni, sest parlamendierakondade kõrval saavad hääle kohaliku tasandi esindajad. Nende eelistused võivad osaliselt järgida erakondlikku kuuluvust, kuid võivad lähtuda ka piirkondlikest kogemustest, kandidaadi isikust või kohaliku poliitika koostöösuhetest.

Valimiskogus võib kandidaadi üles seada vähemalt 21 valimiskogu liiget. Kui esimeses hääletusvoorus keegi nõutavat toetust ei saa, korraldatakse samal päeval teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Prognoosi seisukohalt saab vastuseks EI juba siis, kui Riigikogu ebaõnnestumise tõttu valimiskogu kokku kutsutakse. Seda ei muuda hilisem võimalus, et põhiseaduslik protsess võib pärast valimiskogu tulemuseta jäämist taas parlamenti jõuda.

Valimisviis mõjutab mandaadi tähendust, mitte presidendi volitusi

Riigikogus valitud president saab tugineda vähemalt 68 saadiku toetusele. Poliitiliselt näitab see, et kandidaat suutis ühendada suurema osa parlamendist ning ületada vähemalt osa koalitsiooni ja opositsiooni vahelisest piirist.

Valimiskogus valitud presidendi mandaadis on seevastu nähtavam kohaliku Eesti osalus. Omavalitsuste esindajate kaasamine laiendab otsustajate ringi väljapoole Toompea igapäevast jõuvahekorda ja võib anda valitule tugevama piirkondliku mõõtme.

Kumbki viis ei anna presidendile rahva otsemandaati. Samuti ei muutu presidendi põhiseaduslikud volitused selle järgi, kas otsustav häälteenamus tuli Riigikogust või valimiskogust. Erinevus seisneb eeskätt poliitilises loos, millega riigipea ametisse astub.

Parlamendis saavutatud tulemus rõhutab erakondade kokkuleppevõimet. Valimiskogu tulemus näitab, et parlamendist üksi ei piisanud, kuid laiem esindajate ring suutis lahenduse leida. Mõlemal juhul peab president pärast valimist tegutsema kogu riigi, mitte teda toetanud erakondade esindajana.

Millised asjaolud viivad tulemuse JAH või EI poole

JAH-tulemust toetaks varakult kujunev erakondadeülene kandidaat, kellel on avalikult nähtav toetus vähemalt 68 saadiku lähedal. Oluline oleks ka see, et erakonnad käsitleksid presidendivalimist eraldi valitsuse ja opositsiooni tavapärasest vastasseisust.

JAH muutub tõenäolisemaks, kui:

• mitu fraktsiooni lepivad ühises kandidaadis kokku enne esimest vooru;
• kandidaadi toetajate arv ületab 68 piiri piisava varuga;
• erakonnad väldivad viimase hetke konkureerivaid kandidaate;
• salajasel hääletusel püsib kokkulepe koos.

EI-tulemust muudaks tõenäolisemaks see, kui erakonnad seovad presidendivalimise muude poliitiliste vaidlustega või lähevad esimestesse voorudesse mitme vastandliku kandidaadiga. Ka täpselt 68 lubatud häälele rajatud kokkulepe oleks habras, sest ühe saadiku teistsugune otsus muudaks tulemuse ebapiisavaks.

EI poole viitaksid:

• püsiv lahkheli koalitsiooni ja opositsiooni vahel;
• mitu kandidaati, kelle toetus ei ulatu üle oma poliitilise leeri;
• ebaõnnestunud teine voor, mis jätab kolmandasse vooru vastandlikud nimed;
• avalike toetuskinnituste ja salajase hääletuse tulemuse erinevus.

Need asjaolud kirjeldavad võimalikke teid, mitte ette teada tulemust. Kandidaatide nimed, fraktsioonide ametlikud otsused ja iga hääletusvooru protokollid annavad prognoosile järjest tugevama aluse.

Ametlik hääletustulemus määrab lõpliku vastuse

Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste veebileht kirjeldab Riigikogu kolme vooru ja valimiskogule ülemineku korda. Riigi Teatajas avaldatud põhiseadus sätestab kahekolmandikulise häälteenamuse ning valimiskogu kokkukutsumise tulemuseta parlamendivoorude järel.

Vabariigi Presidendi Kantselei elulugu kinnitab, et Alar Karis astus ametisse 11. oktoobril 2021. See seob 2026. aasta valimise tema viieaastase ametiaja lõppemisega.

Lõplikuks JAH-vastuseks piisab Riigikogu või Vabariigi Valimiskomisjoni ametlikust teatest, et kandidaat sai ühes parlamendivoorus vähemalt 68 häält ja valiti presidendiks. EI-vastus rakendub siis, kui ametlik tulemus kinnitab kolmanda vooru ebaõnnestumist ning Riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu.

Source: Vabariigi Valimiskomisjon