Eesti president 2026: kas Riigikogu väldib valimiskogu?

1. aasta presidendivalimiste lähenedes on keskne küsimus, kas kandidaat kogub juba Riigikogus vähemalt 68 häält. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 lubab parlamendis kuni kolm hääletusvooru; nende ebaõnnestumisel peab Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku kutsuma valimiskogu. Prognoos suletakse hiljemalt 31. detsembril 2026, kui ametlik valimistulemus peab olema avalik.

Autor: Duocom.ee toimetus · 16. august 2026

Otsus ühe pilguga

• Küsimus: kas Eesti järgmine president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
• Tähtaeg: 31. detsember 2026 või varasem ametlik lahend.
• JAH: kandidaat kuulutatakse Riigikogu hääletusvoorus valituks ja valimiskogu ei kutsuta kokku.
• EI: kolm Riigikogu vooru lõpevad tulemuseta ning valimiskogu kokkukutsumine tehakse ametlikult teatavaks.
• Määrav teave: Riigikogu hääletustulemus või Riigikogu esimehe ametlik teade valimiskogu kohta.

Riigikogus on vaja vähemalt 68 häält

President valitakse Riigikogus salajasel hääletusel. Põhiseadus nõuab kandidaadilt Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust. Kuna parlamenti kuulub 101 liiget, tähendab see vähemalt 68 poolthäält.

Lävend ei vähene saadikute puudumise või hääletamata jätmise tõttu. Isegi 67 poolthäält ei anna tulemust. Võrdluseks piisab tavapärase absoluutse enamuse saavutamiseks 51 häälest, kuid presidendivalimisel tuleb leida veel vähemalt 17 toetajat.

See matemaatika muudab otsustavaks mitte ainult suurima erakonna või valitsusliidu suuruse, vaid ka selle, kui palju toetust suudetakse leida teistest fraktsioonidest. Vähemalt 34 saadiku vastuseis, puudumine või toetusest loobumine võib 68 hääle saavutamise nurjata.

Erakondade kokkulepe ei võrdu automaatselt 68 häälega

Kahekolmandikuline nõue soosib laia poliitilist koostööd. Üks erakond suudaks presidendi iseseisvalt valida ainult siis, kui tal oleks vähemalt 68 kohta, mis muudab praktikas tähtsaks erakondadevahelised läbirääkimised.

Salajane hääletus lisab ebakindlust: fraktsiooni avalik toetus või erakondade kokkulepe ei tõenda veel, et kõik saadikud hääletavad kandidaadi poolt. Seetõttu saab tegelikku toetust mõõta lõplikult üksnes ametliku hääletustulemuse põhjal.

Kandidaatide nimesid ei saa põhiseadusest järeldada. Prognoosis lähevad arvesse ainult ametlikult üles seatud kandidaadid ja avalikult kinnitatud otsused, mitte meedias kõlanud oletused või mitteametlikud kokkulepped.

Kolme tulemuseta vooru järel liigub otsus valimiskogule

Kui esimeses Riigikogu voorus ei saa ükski kandidaat vajalikku toetust, toimub järgmisel päeval teine voor. Kandidaadi puudumisel või ka teise vooru ebaõnnestumisel korraldatakse samal päeval kolmas voor, kuhu pääsevad kahe eelmise vooru enim hääli saanud kandidaadid.

Kui ka kolmas voor presidenti ei selgita, ei saa Riigikogu samas menetluses piiramatult edasi hääletada. Põhiseaduse järgi kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu.

Valimiskogusse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad. Selle täpne suurus sõltub omavalitsuste esindajate arvust, mistõttu erineb sealne jõuvahekord Riigikogu 101-liikmelisest koosseisust.

Valimise viis mõjutab poliitilist mandaati, mitte ametiaega

Riigikogus valitud president saab toetuse vähemalt kahelt kolmandikult parlamendi koosseisust. Seda võib poliitiliselt tõlgendada märgina, et kandidaat ühendab mitut erakonda ja ületab tavapärase valitsuse-opositsiooni piiri.

Valimiskogus sündinud otsus tugineb laiemale valijaskonnale, sest hääletavad ka omavalitsuste esindajad. See lisab territoriaalset mõõdet ning annab kohaliku tasandi esindajatele otsese rolli riigipea valimisel.

Presidendi põhiseaduslikud volitused ei sõltu siiski sellest, kummas kogus ta valiti. Samuti määrab põhiseaduse § 80 mõlemal juhul ametiajaks viis aastat. Erinevus puudutab eeskätt valimisprotsessi ja selle poliitilist tõlgendust, mitte presidendi õiguslikku staatust.

Ametlik teade määrab prognoosi lõpptulemuse

JAH-tulemus jõustub, kui Riigikogu ametlik hääletustulemus näitab kandidaadi valimist ja valimiskogu ei ole vaja kokku kutsuda. EI-tulemus jõustub siis, kui Riigikogu voorud ei anna presidenti ning Riigikogu esimees teatab ametlikult valimiskogu kokkukutsumisest.

Erakondade avaldused, kandidaatide toetushinnangud ja ajakirjanduses kirjeldatud läbirääkimised võivad näidata võimalikku suunda, kuid ei lahenda küsimust. Otsustav järgmine kontrollpunkt on Riigikogu avaldatud hääletusprotokoll või teade valimiskogu aja ja kokkukutsumise kohta.

Source: Riigi Teataja