Riigikogu 2027: kas mõni erakond saab vähemalt 30 kohta?

Autor: Duocom.ee toimetus

1. aasta Riigikogu valimiste prognoosil on nüüd täpne mõõdupuu: kas vähemalt üks erakond saab ametlikes lõpptulemustes 30 mandaati või rohkem. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi kuulub Riigikokku 101 liiget ja korralised valimised toimuvad märtsi esimesel pühapäeval. Järgmine valimispäev on seega 7. märts 2027, kuid prognoos suletakse juba 1. veebruaril 2027, enne hääletamisperioodi algust.

30 kohta ei annaks ühelegi erakonnale õigust üksinda valitseda, sest Riigikogu enamuseks on vaja vähemalt 51 mandaati. Küll aga asetaks selline tulemus suurima jõu koalitsiooniläbirääkimistel tugevasse positsiooni ning mõjutaks seda, milliste maksude, toetuste, energiapoliitika ja avalike teenuste üle hakatakse kompromisse otsima.

Prognoos lühidalt

• Küsimus: kas vähemalt üks erakond saab 30 või rohkem Riigikogu mandaati?
• Tähtaeg: prognoos lukustub 1. veebruaril 2027.
• JAH: vähemalt ühe erakonna nimekiri saab ametlikes üleriigilistes lõpptulemustes vähemalt 30 kohta.
• EI: kõik erakonnad jäävad 29 mandaadi või vähema juurde.
• Otsustav allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni kinnitatud Riigikogu valimiste lõpptulemus.

Küsimus puudutab erakondade valimistulemust, mitte hilisemaid jõujoonte muutusi. Arvesse ei lähe valimisliitude või üksikkandidaatide kohad ega see, kui mõni valitud saadik vahetab pärast valimisi erakonda või fraktsiooni.

30 mandaati tähendaks tugevat, kuid mitte valitsevat positsiooni

Riigikogu 101 kohast moodustab 30 mandaati veidi alla kolmandiku. See on piisavalt suur saadikurühm, et erakonnal oleks koalitsiooni moodustamisel märkimisväärne läbirääkimisjõud, kuid valitsuse püsimiseks vajaks ta endiselt vähemalt 21 lisahäält.

Lihtsaim arvutus oleks 30-kohalise erakonna ja vähemalt 21 kohta saanud partneri liit. Tegelikult võib enamus sündida ka kolme või enama erakonna koostöös, eriti juhul, kui keskmise suurusega jõud ei soovi suurima erakonnaga kahekesi valitsust moodustada.

30 koha saavutamine ei taga seega peaministri kohta ega valitsusse pääsemist. Eesti parlamentaarses süsteemis sõltub valitsuse teke sellest, millised erakonnad suudavad kokku leppida programmis, ministrikohtades ja vähemalt 51 saadiku toetuses.

Mõju valitsusprogrammile

Suure saadikurühmaga erakond saaks tõenäoliselt nõuda, et suurem osa tema põhieesmärkidest jõuaks koalitsioonileppesse. See võib puudutada näiteks tulumaksu, käibemaksu, peretoetusi, pensione, riigikaitsekulusid, energiavalikuid ning haridus- ja tervishoiuteenuste rahastamist.

Partnerite vajadus piiraks siiski ühe erakonna tegevusvabadust. Isegi 30 mandaadiga jõud peaks otsima kompromisse küsimustes, kus võimalike liitlaste programmid või valijatele antud lubadused lähevad omavahel vastuollu.

Kuidas 101 Riigikogu kohta erakondade vahel jagatakse

Riigikogu valimised ei ole üks üleriigiline lihtne kohtade jagamise voor. Ametlik valimisportaal selgitab, et mandaadid kujunevad isikumandaatide, ringkonnamandaatide ja üleriigiliste kompensatsioonimandaatide kaudu.

Eesti on jagatud valimisringkondadeks ning igas ringkonnas on kindel arv mandaate. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile, kuid hääl toetab üldjuhul ka kandidaadi esitanud erakonna nimekirja. Seetõttu mõjutavad tulemust korraga nii kandidaatide isiklik populaarsus kui ka erakonna üldine toetus.

Isikumandaadi saab kandidaat, kelle häälte arv täidab tema ringkonnas nõutava kvoodi. Pärast isikumandaatide arvestamist jagatakse erakondadele ringkonnamandaate nende piirkondliku häältesaagi põhjal. Viimases etapis aitavad kompensatsioonimandaadid jaotada ülejäänud kohad üleriigilist toetust arvestades.

Kompensatsioonimandaatide eesmärk on muuta parlamendi lõplik koosseis üleriigilise valimistulemusega paremini kooskõlas olevaks. Nende jaotamine ei muuda süsteemi siiski täiesti proportsionaalseks, sest mõju avaldavad valimiskünnis, ringkondade suurus, juba jagatud mandaadid ja erakondade kandidaatide järjestus.

Miks häälte osakaal ei võrdu automaatselt kohtade osakaaluga

Kui erakond kogub näiteks ligikaudu 30 protsenti häältest, ei tähenda see automaatselt 30 või 31 kohta. Samuti võib erakond jõuda 30 mandaadini mõnevõrra väiksema häälte osakaaluga, kui konkurentide hääled jaotuvad talle soodsalt.

Erinevuse võivad tekitada mitu asjaolu:

• valimiskünnise alla jäänud nimekirjade hääled ei anna neile Riigikogus kohti;
• ringkondade mandaatide arv ja erakondade piirkondlik tugevus pole ühesugused;
• isikumandaadi saanud kandidaat mõjutab oma ringkonna edasist arvestust;
• kompensatsioonimandaadid jagavad üleriigilise tulemuse põhjal alles jäänud kohad;
• häälte ja mandaatide teisendamisel tekivad ümardamisest ning jaotusvalemist tulenevad erinevused.

Seetõttu ei saa 30 koha piiri usaldusväärselt hinnata ainult ühe üleriigilise toetusprotsendi järgi. Vaja on vaadata ka väiksemate erakondade künniseületamise võimalust, toetuse paiknemist ringkondades ja seda, kui killustunud on kogu parteimaastik.

JAH-stsenaarium eeldab toetuse koondumist vähemalt ühe suure jõu taha

Vastus muutub JAH-iks, kui vähemalt ühe erakonna nimekiri saab kinnitatud tulemuses 30 mandaati või rohkem. Seda võiks toetada olukord, kus valijate eelistused koonduvad selgelt ühe suure erakonna ümber ning mitu väiksemat nimekirja jääb valimiskünnise lähedale või sellest allapoole.

Suure erakonna võimalusi võib parandada ka ühtlaselt tugev tulemus paljudes ringkondades. Sellisel juhul võib ta saada nii ringkonnamandaate kui ka piisavalt kompensatsioonimandaate, et 30 koha piir ületada.

JAH ei tähenda siiski automaatselt, et valimiste võitja moodustab valitsuse. Kui ülejäänud erakondadel on poliitiliselt sobivam alternatiiv ja kokku vähemalt 51 mandaati, võib ka 30 või enama kohaga jõud jääda opositsiooni.

EI-stsenaarium muutub tõenäolisemaks killustunud tulemuse korral

Vastus on EI, kui ükski erakond ei saa üle 29 mandaadi. Selline tulemus on võimalik siis, kui mitu suuremat ja keskmise suurusega erakonda jagavad hääled suhteliselt võrdselt ning piisavalt väiksemaid nimekirju ületab valimiskünnise.

Kui rohkem erakondi pääseb Riigikokku, jagunevad 101 kohta suurema hulga osaliste vahel. See võib muuta järgmise koalitsiooni moodustamise keerukamaks, sest 51 hääle kogumiseks võib vaja minna kolme või isegi enama partneri kokkulepet.

EI ei tähendaks tingimata poliitilist ummikseisu. Ka alla 30 mandaadi jäänud suurim erakond võib moodustada toimiva valitsuse, kui tal on partneritega piisavalt ühiseid eesmärke. Samal ajal suureneks väiksemate erakondade võime mõjutada koalitsioonilepet ja ministrikohtade jaotust.

Tulemus selgub ainult kinnitatud üleriigilistest andmetest

Prognoos lukustub 1. veebruaril 2027, mistõttu hilisemad kampaaniasündmused, kandidaatide käekäik ja toetuse muutused ei mõjuta enam osalejate valikut. Varane tähtaeg eristab ettevaadet valimispäeva lähedal tehtud hinnangust.

Lahendus ei põhine valimisõhtu esialgsel kohtade jaotusel, meediaväljaannete arvutustel ega erakondade enda teadetel. Määrav on Vabariigi Valimiskomisjoni kinnitatud üleriigiline lõpptulemus.

Kui tulemusi parandatakse või vaidlustatakse enne nende lõplikku kinnitamist, oodatakse ametlik otsus ära. Hilisemad erakonnavahetused, fraktsioonist lahkumised, asendusliikmed ja koalitsioonileping ei muuda vastust: loeb see, mitu mandaati sai iga kandidaadid esitanud erakond kinnitatud valimistulemuses.

Järgmine otsustav kontrollpunkt on 2027. aasta kandidaatide ja nimekirjade registreerimine. See näitab, kui palju erakondi valimistel osaleb, kuid 30 mandaadi küsimuse lõplik vastus saab tulla alles pärast valimisi ja ametlike tulemuste kinnitamist.

Source: Riigi Teataja