Eesti presidendivalimised 2026: kas otsustab Riigikogu?

Autor: Duocom.ee toimetus
Avaldatud 23. augustil 2026

Eesti 2026. aasta presidendivalimiste otsustav menetlusetapp on kätte jõudmas: esimesena saab riigipea valida Riigikogu, kuid selleks peab kandidaat koguma vähemalt 68 häält. Põhiseaduse § 79 lubab parlamendis kuni kolm hääletusvooru. Kui ükski kandidaat neis vajalikku toetust ei saa, liigub otsus valimiskogule. Prognoos suletakse 30. augustil 2026, enne võimalike hääletustulemuste selgumist; see kuupäev on prognoosi tähtaeg, mitte põhiseaduslik valimistähtaeg.

Prognoos ühe pilguga

• Küsimus: kas Eesti järgmine president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
• Tähtaeg: prognoos sulgub 30. augustil 2026.
• JAH: president valitakse ühes kolmest Riigikogu hääletusvoorust.
• EI: Riigikogu esimees peab kokku kutsuma valimiskogu.
• Otsustav tõend: Riigikogu avaldatud hääletustulemus või ametlik teade valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Praegu on kindlalt teada valimise põhiseaduslik rada, kuid mitte see, kas erakondadeülene kokkulepe annab mõnele kandidaadile vähemalt 68 häält. Ilma avalikult kinnitatud toetuseta ei saa parlamendis valimist ega valimiskogu vajadust ette kindla tulemusena käsitleda.

Riigikogul on presidendi valimiseks kuni kolm vooru

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi valib presidendi esmalt Riigikogu. Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu toetust ning valituks osutumiseks kahekolmandikulist häälteenamust.

Kuna Riigikogus on 101 liiget, tähendab kahekolmandikuline nõue praktikas vähemalt 68 poolthäält. See on märksa kõrgem lävend kui tavapärase seaduse või poliitilise otsuse vastuvõtmisel kasutatav lihthäälteenamus.

Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat vajalikku toetust, toimub uus kandidaatide esitamine ja teine hääletusvoor. Kui ka teine voor tulemust ei anna, korraldatakse kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Kolmas voor on Riigikogu viimane võimalus president valida. Ka selles voorus ei piisa sellest, et üks kandidaat saab teisest rohkem hääli. Valituks osutumiseks peab ta endiselt saavutama vähemalt 68 Riigikogu liikme toetuse.

Menetluse järjestus on seega selge:

1. esimeses voorus saavad osaleda nõuetekohaselt üles seatud kandidaadid;
2. tulemuseta vooru järel toimub uus kandidaatide esitamine ja teine hääletus;
3. kolmandasse vooru pääsevad teises voorus enim hääli saanud kaks kandidaati;
4. kui ka kolmas voor presidenti ei selgita, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu.

Miks on 68 hääle kogumine keeruline

Kahekolmandikuline nõue sunnib presidendikandidaati otsima toetust üle tavapäraste koalitsiooni- ja opositsioonipiiride. Isegi suur valitsusliit ei pruugi kontrollida nii palju kohti, et valida riigipea üksnes oma häältega.

See muudab määravaks erakondadeülese kokkuleppe. Selle olemasolu ei saa aga järeldada üksikutest toetavatest avaldustest, kohtumistest või kandidaadi sobivust puudutavatest hinnangutest. Prognoosi seisukohalt on oluline, kas võimalik koostöö väljendub tegelikus salajases hääletuses.

Salajane hääletus lisab ebakindlust. Erakond või fraktsioon võib teatada poliitilisest eelistusest, kuid ametlikust seisukohast ei selgu iga Riigikogu liikme antud hääl. Seetõttu ei pruugi avalikult kirjeldatud toetus ja hääletuskastist ilmnev tulemus täielikult kattuda.

Kandidaatide toetuse kohta pole põhjendatud esitada kinnitamata arve ega väita, et siduvad kokkulepped on juba sõlmitud. Kõige tugevam avalik tõend saabub alles Riigikogu hääletustulemusega.

JAH-tulemuse tee eeldab laia kokkulepet

Prognoos laheneb JAH-vastusena kohe, kui mõni kandidaat saab ühes kolmest Riigikogu voorust presidendiks valimiseks nõutava toetuse. Pole oluline, kas see juhtub esimesel, teisel või kolmandal katsel.

Esimese vooru võit näitaks, et piisavalt lai kokkulepe oli olemas juba enne hääletuse algust. Teises või kolmandas voorus valimine võib tähendada, et erakonnad ja saadikud kohandasid oma valikut pärast esimest tulemust või koondusid väiksema arvu kandidaatide taha.

JAH-tulemuse kasuks räägiksid enne hääletamist eelkõige avalikud ja omavahel kooskõlalised teated, mis näitavad toetust mitmest poliitilisest leerist. Need oleksid siiski üksnes prognoosi sisendid. Lõpliku vastuse annab ametlik hääletustulemus.

Riigikogus saavutatud 68 häält annaks presidendile nähtava erakondadeülese lähtekoha. See ei muudaks riigipead valitsusjuhiks ega laiendaks tema põhiseaduslikke volitusi, kuid võiks suurendada poliitilist kaalu olukordades, kus president peab vahendama, esindama või rõhutama institutsioonideülest koostööd.

EI-tulemuse kinnitab valimiskogu kokkukutsumine

Kui ükski kandidaat ei saa kolmes Riigikogu voorus vähemalt 68 häält, peab Riigikogu esimees kutsuma kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ning kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

Prognoos laheneb EI-vastusena siis, kui valimiskogu kokkukutsumine muutub ametlikuks. Pole vaja oodata, kes valimiskogus presidendiks valitakse või kas seal õnnestub tulemuseni jõuda. Küsimus puudutab üksnes seda, kas president valitakse parlamendi kolmes voorus või tuleb otsustamiseks kasutada järgmist põhiseaduslikku etappi.

Valimiskogus on otsustajate ring laiem ning kohalike omavalitsuste esindajad lisavad menetlusele territoriaalse mõõtme. See ei tähenda, et valimiskogus valitud presidendi õiguslik staatus või ametivolitused oleksid teistsugused. Erinevus seisneb valimise poliitilises taustas ja toetuse kujunemise viisis.

Valimiskogu esimese hääletuse kandidaatide hulka kuuluvad Riigikogu kolmandas voorus osalenud kandidaadid ning valimiskogus nõuetekohaselt üles seatud kandidaadid. Kui esimeses hääletuses presidenti ei valita, toimub järgmine hääletus kahe enim toetust saanud kandidaadi vahel.

Ka valimiskogu võib jääda tulemuseta. Sel juhul läheb valimine põhiseaduses sätestatud korras tagasi Riigikogusse. Selle prognoosi vastust see enam ei muudaks, sest EI-tingimus on täidetud juba valimiskogu kokkukutsumisega.

Valimisviis mõjutab mandaadi poliitilist tähendust

Eesti president ei juhi igapäevaselt valitsust ega määra iseseisvalt riigi majandus-, maksu- või sotsiaalpoliitikat. Täidesaatev võim kuulub valitsusele ning presidendi roll on põhiseaduslikult piiratud.

Riigipeal on sellest hoolimata oluline ülesanne esindada riiki, kuulutada välja seadusi, osaleda valitsuse moodustamise põhiseaduslikus menetluses ja täita teisi põhiseadusega määratud kohustusi. Mõnes olukorras sõltub presidendi mõju rohkem avalikust autoriteedist kui otsesest otsustusvõimust.

Riigikogus kahekolmandikulise toetusega valitud president saab ametisse selge parlamendiülese mandaadiga. Valimiskogus valitud president võib omakorda rõhutada laiemat institutsioonilist ja piirkondlikku esindatust, sest valikus osalevad ka omavalitsuste esindajad.

Kumbki valimisviis ei anna presidendile tugevamaid või nõrgemaid ametivolitusi. Poliitiline tähendus tekib sellest, kuidas kokkulepe sündis, kui lai oli toetajate ring ja kas valimine paljastas erakondade vahel sügavama vastasseisu.

Millised avalikud märgid võivad prognoosi muuta

Kõige olulisem järgmine kontrollpunkt on kandidaatide ametlik ülesseadmine ja Riigikogu esimese vooru tulemus. Enne seda võivad hinnangut mõjutada erakondade ametlikud otsused, kuid väited saadikute täpse toetuse kohta jäävad salajase hääletuse tõttu ebakindlaks.

JAH-võimalust tugevdaks see, kui ühe kandidaadi toetuseks kujuneks avalikult nähtav, mitut erakonda hõlmav koostöö. EI-võimalust suurendaksid killustunud kandidaatide ring, vastuolulised avaldused ja olukord, kus ükski kokkulepe ei paista ulatuvat 68 hääleni.

Lõplikku hinnangut ei lahenda küsitlus, kommentaar ega mitteametlik kokkulepe. Otsustavaks jäävad Riigikogu avaldatud hääletustulemused ning vajaduse korral Riigikogu esimehe ametlik teade valimiskogu kokkukutsumisest.

Source: Riigi Teataja