Arvo Pärdi tintinnabuli õpetab kuulama vaikust

Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935, seega ei ole 25. oktoober tema sünnipäev. Tema muusikat tasub aga avastada igal ajal: tintinnabuli-stiil pakub kuulajale lihtsa lähtekoha, kuidas märgata kordust, vaikust ja väheste nootide vahele jäävat pinget.

Pärt on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti heliloojaid. Tema loomingu juurde ei pea tulema muusikateooria teadmistega. Piisab rahulikust kuulamisest ja tähelepanust sellele, kuidas meloodia liigub ning milline ruum jääb helide vahele. Nii saab muusika struktuuri jälgida ka siis, kui teose taust ja noodikiri pole tuttavad.

Mis teeb tintinnabuli kõla äratuntavaks?

Tintinnabuli tähendab Pärdi muusikas helikeelt, milles meloodiline liin põimub lihtsa kolmkõla nootidega. See võib kõlada korraga selge ja salapärasena: üks hääl liigub oma rada, teine püsib justkui kindla harmoonilise keskme ümber. Kuulaja jaoks annab see kaks eri suunda, mida teoses eraldi jälgida.

Nimi viitab kellukese helinale. See on kasulik kujund, kuid ei tähenda, et iga tintinnabuli-teos kõlaks sõna otseses mõttes nagu kell. Tähelepanu tasub pöörata hoopis väheste helide täpsusele ja sellele, kuidas üks noot teise kõrvale asetub. Kolmkõla on siin lihtne harmooniline raam, mille sees meloodia liikumine kuuldavamaks muutub.

Pärdi muusikat kirjeldades räägitakse sageli lihtsusest. Lihtsus ei tähenda siiski, et teos oleks kuulamisel vaene või ühetaoline. Kui helisid on vähe, muutuvad oluliseks nende kestus, vahed ja kordumine. Kuulaja märkab väikseid muutusi, mis tihedamas muusikas võiksid märkamatuks jääda. Seetõttu võib sama lõik eri kuulamiskordadel esile tuua erineva detaili.

Kuidas kuulata vaikust, kordust ja harmooniat?

Vali üks lühike teos ja kuula seda katkestusteta. Esimesel korral lase muusikal lihtsalt kulgeda. Teisel kuulamisel proovi jälgida üht häält korraga: kas see liigub üles või alla, kas kordub või muudab suunda? See aitab vältida tunnet, et kogu teost peab korraga lahti mõtestama.

Seejärel pane tähele vaikust. Vaikus ei ole tingimata muusikast väljapoole jääv paus. See võib anda eelnenud helile aega kõlada ja kuulajal võimaluse tajuda selle järelkaja. Kuula, kui pikk tundub vahe enne järgmist nooti ning kas see muudab sinu ootust. Küsimus pole õiges vastuses, vaid selles, kuidas vaikus mõjutab järgnevate helide kuulmist.

Kordus aitab märgata erinevusi. Kui motiiv tuleb tagasi, küsi endalt, kas see tundub nüüd teistsugune, sest mõni hääl, kestus või harmooniline varjund on muutunud. Ära püüa kõike korraga analüüsida; ühe tähelepanekuga kuulamisest piisab. Seejärel võid sama lõigu uuesti kuulata ja tähelepanu teisele häälele suunata.

Ka salvestus ja kuulamiskoht mõjutavad kogemust. Kõrvaklappidega on lihtsam eristada hääli, samas kui kõlaritest kuulates võib ruumi järelkaja paremini esile tulla. Kui võimalik, kuula sama teost eri tingimustes ja märka, mis muutub sinu tähelepanus. See on kuulamisviisi võrdlus, mitte hinnang sellele, milline esitus on õige.

Millisest Pärdi teosest alustada?

Arvo Pärdi Keskus tutvustab helilooja elu, loomingut ja tintinnabuli-stiili ning koondab teoste kohta konteksti. Hea alguspunkt on valida keskuse materjalidest teos, mille kohta leiad nii salvestise kui ka taustainfo. Nii saad kuulamise ajal kontrollida, millist teost kuuled, ilma et peaksid teose loomisaastat või esituse üksikasju oletama.

Konkreetsete teoste soovitused tasub võtta keskuse teoste materjalidest: sealt saab valida pala, mille kirjeldus või taust sinu huvi toetab. Enne teose loomisaasta või konkreetse versiooni nimetamist tasub kontrollida vastava teose sissekannet, sest kuupäevad ja esituse üksikasjad sõltuvad teosest. Keskuse materjalid on seega kasulikud nii kuulamisvalikuks kui ka faktide täpsustamiseks.

Algajale kuulajale võib sobida teos, millel on selgelt eristatav meloodia ja saade. Kuula esmalt, kuidas need kaks kihti kokku saavad. Kui teosel on mitu häält, vali üks neist jälgimiseks ning kuula seejärel uuesti, pöörates tähelepanu teisele. Pärdi loomingusse süvenedes on kasulik võrrelda ka erinevaid esitusi. Tempo, kõlavärv ja vaikushetkede pikkus võivad muuta seda, mida esimesena märkad. Võrdle esitusi pärast seda, kui oled ühe salvestisega tuttavaks saanud; siis on erinevusi lihtsam kuulda.

Kui soovid kuulda Pärdi loomingut kontserdil, leiad praktilist lisateavet Arvo Pärdi kontserdi kohta Vilniuses. Kontserdi üksikasjad tasub üle vaadata viidatud lehelt.

Miks on Pärdi muusikal Eesti jaoks tähenduslik?

Pärdi rahvusvaheline tuntus on viinud Eesti helilooja muusika kuulajateni üle maailma. Tema looming pakub üht võimalust rääkida Eesti muusikast ja kultuurist, kuid ühe helilooja kaudu ei saa kirjeldada kogu Eesti muusikaajalugu. Täpsem on vaadata tema mõju kui olulist osa laiemast kultuuripildist.

Arvo Pärdi Keskus aitab seda pilti avada eluloolise ja loomingulise konteksti kaudu. Keskuse materjale tasub kasutada siis, kui soovid liikuda kuulamiskogemusest edasi: uurida, kuidas Pärdi helikeel kujunes, milliste teostega seda seostatakse ja millist taustainfot konkreetse pala kohta leidub. Nii saab lihtsast kuulamisjuhisest alguse süvenemine helilooja loomingusse, kus iga teose faktid kontrollitakse selle enda kontekstis.

Source: Arvo Pärdi Keskus