Tallinn 1944. aasta sügisel: Punaarmee vallutas linna 22. septembril

Tallinn 1944. aasta sügisel: 22. septembril vallutas linna Punaarmee, järgnes Nõukogude okupatsioon

Tallinna vallutas Punaarmee 22. septembril 1944. See kuupäev tähistab linna sõjalise kontrolli üleminekut, mitte Eesti iseseisvuse taastumist: Nõukogude võim asus taas kehtima olukorras, kus Eesti riiklik suveräänsus oli katkenud. 25. oktoober sobib sügiseste muutuste käsitlemise lähtepunktiks, kuid mitte Tallinna vallutamise kuupäevaks.

1944. aasta sügise ajajoon

Eesti 1944. aasta sündmusi aitab mõista eri kuupäevade lahushoidmine. Sõjaväe liikumine, okupatsioonivõimu kehtestamine ja tsiviilelanike kogemus olid seotud, kuid ei olnud sama asi.

• 1940: Nõukogude Liit okupeeris Eesti ja annekteeris selle. Eesti Vabariik kaotas iseseisva riigi tegeliku toimimisvõimaluse.
• 1941: Saksamaa väed tõrjusid Nõukogude väed Eestist välja ning kehtestasid siin okupatsioonivõimu.
• 1944. aasta suvi ja sügis: Punaarmee pealetung tõi lahingud tagasi Eestisse. Saksa väed taganesid ning suur hulk inimesi põgenes läände.
• 22. september 1944: Punaarmee sisenes Tallinna ja võttis linna sõjalise kontrolli alla.
• Pärast Tallinna hõivamist: Nõukogude võim taastati okupeeritud Eestis. Eesti iseseisev riik ei taastunud.

See ajajoon eristab okupatsioonivõimude vaheldumist riikliku järjepidevuse küsimusest. Saksa okupatsiooni lõpp Tallinnas tähendas ühe võimu taandumist ja teise kehtestamist, mitte Eesti omariikluse taastamist. Seetõttu tuleb Tallinna sõjalise hõivamise kuupäeva käsitleda koos Eesti riikliku olukorraga.

Miks 25. oktoober ei ole Tallinna vallutamise kuupäev

Tallinna vallutamise kuupäevana tuleb nimetada 22. septembrit 1944. 25. oktoober võib olla sobiv lähtepunkt laiemale käsitlusele sügisesest võimuvahetusest, Saksa vägede taganemisest ja okupatsioonide vaheldumisest. Seda ei tohi esitada päevana, mil Punaarmee linna vallutas.

Kuupäevade täpsus loeb, sest linnas toimunud sõjaline muutus ei kirjelda üksi kogu Eesti olukorda. Tallinna hõivamine kinnitas Nõukogude sõjalist kontrolli pealinna üle. Riikliku suveräänsuse taastumine oleks tähendanud iseseisva Eesti riigi võimu kehtestamist, mida 1944. aastal ei juhtunud. Kui tekstis kasutatakse 25. oktoobrit laiemas ajaloolises kontekstis, peab selgelt ütlema, millist sündmust või perioodi selle kuupäevaga seostatakse.

Sõjaline kontroll ja Eesti suveräänsus

Okupatsioon tähendab võõra riigi sõjalise kontrolli kehtestamist territooriumil. Suveräänsus tähendab riigi õigust ja tegelikku võimalust ise oma võimu teostada. Need mõisted aitavad selgitada, miks ühe okupatsioonivõimu lahkumine ei võrdu iseseisvuse taastumisega.

1. aastal katkes Eesti iseseisva riigi tegelik toimimine Nõukogude okupatsiooni ja annekteerimisega. 1941. aastal järgnes Saksa okupatsioon. Kui Saksa väed 1944. aastal taandusid ja Punaarmee Tallinna hõivas, vahetus linnas sõjaline kontroll, kuid Eesti riiklik suveräänsus ei taastunud. Seega ei tähistanud 22. september iseseisva Eesti riigi võimu naasmist, vaid Nõukogude okupatsioonivõimu taastumist.

Saksa ja Nõukogude okupatsiooni ei saa käsitleda nii, nagu oleks ühe lõpp automaatselt tähendanud vabadust. Need olid eri okupatsiooniperioodid, kuid mõlemad tähendasid Eesti omariikluse puudumist. Nende eristamine aitab vältida muljet, et 1944. aasta võimuvahetus lahendas Eesti riikliku staatuse küsimuse.

Kuidas mõjutasid sündmused tsiviilelanikke

Sõjaline ajajoon ei kirjelda täielikult seda, mida inimesed läbi elasid. 1944. aasta sügisel tähendas rinde lähenemine paljudele põgenemist või kodu kaotamist; teiste jaoks jätkus igapäevaelu uue võimu tingimustes. Kogemus sõltus inimese asukohast ja olukorrast sõja ajal ning sellele järgnenud repressiivse valitsemise tingimustes.

See erinevus on oluline, sest kogu Eesti elanikkonna kogemust ei saa taandada ühele kuupäevale ega Tallinna sõjalisele hõivamisele. 22. september annab selge pidepunkti linna kontrolli muutumiseks, kuid ei ütle iseenesest, kuidas sõda ja okupatsioon konkreetseid inimesi mõjutasid. Selleks tuleb ajajoon siduda eri paikade ja inimeste kohta käivate dokumentide ning uurimustega.

Kuidas allikaid ja kuupäevi kontrollida

Eesti Rahvusarhiiv säilitab Eesti ajalugu puudutavaid dokumente ja arhiivimaterjale ning Eesti Ajaloomuuseum pakub ajalookäsitlusi ja museaalidega seotud uurimisvõimalusi. Tallinna ja 1944. aasta sündmuste uurimisel tasub otsida ajast pärit korraldusi, teateid ja muid dokumente ning võrrelda neid uurimiskirjandusega.

Üks dokument võib näidata, mida konkreetne asutus mingil kuupäeval teatas, kuid üksi ei pruugi see kirjeldada kogu sündmuste käiku. Kontrollida tuleb nii dokumendi kuupäeva kui ka seda, mida selle sisu tegelikult tõendab. Käesolevas käsitluses ei viidata ühele kindlale arhiividokumendile ega museaalile; seetõttu pole põhjendatud lisada kontrollimata tsitaate või kataloogitähiseid. Konkreetsele kogule või dokumendile toetuv käsitlus saab ajajoont täpsustada selle allika kuupäeva ja sisuga.

Tallinna 1944. aasta sügise kirjeldamisel tuleb lahus hoida linna sõjaline hõivamine 22. septembril, Eesti iseseisvuse taastumata jäämine ning inimeste erinevad kogemused sõja ja okupatsioonivõimu vahetumise ajal.

Source: Eesti Ajaloomuuseum