Eesti president 2026: 68 häält või valimiskogu

Eesti Vabariigi Presidendi 2026. aasta valimisel otsustab esmalt Riigikogu, kuid kandidaadil on võiduks vaja vähemalt 68 häält. Riigi Teatajas avaldatud põhiseaduse § 79 lubab kuni kolme hääletusvooru ning tulemuseta kolmas voor viib otsustamise valimiskogusse. Prognoos suletakse 23. augustil 2026; see kuupäev ei ole presidendivalimiste ametlik hääletuspäev, vaid hetk, millest alates oodatakse lahendamiseks üksnes avalikke ametlikke otsuseid.

Autor: Duocom.ee toimetus. Seis: 18. august 2026.

Prognoos ühe pilguga

• Küsimus: kas Eesti järgmine president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
• Sulgemine: 23. august 2026.
• JAH: kandidaat kuulutatakse valituks Riigikogu esimeses, teises või kolmandas voorus.
• EI: kolmas voor lõpeb tulemuseta ja Riigikogu esimees kutsub ametlikult kokku valimiskogu.
• Otsustav teave: Riigikogu ametlikud teated, hääletusprotokollid ja valimiskogu kokkukutsumise otsus.

Prognoos ei küsi, kellest saab president juhul, kui menetlus liigub valimiskogusse. Samuti ei sõltu vastus sellest, milline kandidaat saab üksikus voorus kõige rohkem hääli. Määrav on ainult see, kas keegi ületab Riigikogus põhiseadusliku lävendi.

Riigikogus tähendab kahe kolmandiku nõue 68 poolthäält

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi valitakse president salajasel hääletusel. Kandidaat peab saama vähemalt kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu toetuse. Kuna Riigikogus on 101 liiget, tähendab see vähemalt 68 poolthäält.

Lävend arvestatakse kogu koosseisu, mitte ainult hääletamisel osalenud saadikute järgi. Puudumine, hääletamata jätmine või kehtetu sedel ei vähenda võiduks vajalikku arvu. Näiteks 67 poolthäält ei ole piisav ka siis, kui ülejäänud saadikud ei toeta ühtegi teist kandidaati.

See muudab presidendi valimise tavalisest parlamendihääletusest erinevaks. Valitsuskoalitsiooni lihtenamusest üldjuhul ei piisa ning kandidaat vajab laiemat toetust. Erakondade avaldused ja läbirääkimised võivad näidata poliitilist suunda, kuid kokkulepet ei saa käsitada kinnitatud tulemusena enne salajast hääletust.

Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu toetust ehk vähemalt 21 saadikut. Ülesseadmise allkirjad näitavad, et kandidaat pääseb hääletusele, kuid need ei tõenda 68 poolthääle olemasolu.

Kolm hääletusvooru toimuvad kindlas järjestuses

Põhiseadus annab Riigikogule presidendi valimiseks kuni kolm võimalust. Esimeses voorus saavad nõuetekohaselt üles seatud kandidaadid taotleda vähemalt 68 saadiku toetust. Kui keegi selleni ei jõua, korraldatakse järgmisel päeval teine voor ning enne seda võib esitada uusi kandidaate.

Kui ka teises voorus presidenti ei valita, toimub kolmas voor samal päeval. Selles osalevad kaks kandidaati, kes said teises voorus kõige rohkem hääli. Ka kolmandas voorus ei piisa lihtsalt vastaskandidaadist paremast tulemusest: valituks saamiseks tuleb endiselt koguda vähemalt 68 poolthäält.

Voorude järjestus loob kaks võimalikku teed:

1. Kandidaat saavutab vähemalt 68 häält ning Riigikogu kuulutab ta presidendiks valituks.
2. Ükski kandidaat ei saavuta kolmandas voorus nõutud toetust ning menetlus liigub valimiskogusse.

Seetõttu ei lahenda prognoosi esimese või teise vooru ebaõnnestumine. Kahe esimese vooru järel säilib võimalus, et Riigikogu leiab kolmandaks hääletuseks vajaliku kokkuleppe.

Valimiskogu annaks omavalitsustele otsese rolli

Kui Riigikogu ei vali presidenti ka kolmandas voorus, peab Riigikogu esimees kutsuma ühe kuu jooksul kokku valimiskogu. Sinna kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad.

See on hetk, mil presidendi valimine ei ole enam ainult 101 parlamendiliikme otsustada. Kohalike volikogude esindajad saavad hääle riigipea valimisel, kuigi nad ei tegutse valimiskogus omavalitsuse igapäevaste otsuste tegijana. Nad osalevad eraldi põhiseaduslikus valimismenetluses.

Omavalitsuste täpne esindajate arv ja valimise korraldus tulenevad seadusest ning lõplik koosseis selgub ametlike otsuste põhjal. Riigikogu liikmed jäävad samuti valimiskogu liikmeteks, mistõttu ühendab kogu riikliku ja kohaliku esindustasandi.

Valimiskogusse jõudmine ei tähenda automaatselt ühe konkreetse kandidaadi võitu. See muudab valijaskonna koosseisu, kandidaatide ülesseadmise võimalusi ja poliitilise toetuse arvestust. Käesoleva prognoosi jaoks on aga otsustav juba valimiskogu ametlik kokkukutsumine, mitte selle hilisem hääletustulemus.

Kandidaadid ja erakondade kokkulepped jäävad kuni teadeteni lahtiseks

Esitatud ametlik allikas kinnitab põhiseadusliku menetluse, kuid ei sisalda 2026. aasta kandidaatide nimekirja, hääletuspäeva ega voorude tulemusi. Seetõttu ei käsitleta siin ühegi võimaliku kandidaadi toetust ega erakondade läbirääkimisi lõpliku kokkuleppena.

Poliitilised avaldused võivad muutuda kuni hääletuseni. Salajase hääletuse tõttu ei saa isegi avalikult lubatud toetusest kindlalt järeldada, mitu häält kandidaat tegelikult saab. Kõige olulisemad järgmised kontrollpunktid on:

• Riigikogu ametlik teade hääletuspäeva kohta;
• nõuetekohaselt registreeritud kandidaatide nimekiri;
• iga hääletusvooru ametlik protokoll ja häälte arv;
• Riigikogu esimehe otsus valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Riigi Teatajas 15. mail 2015 avaldatud põhiseaduse tekst annab menetluse õigusliku aluse. Konkreetse 2026. aasta valimise käigu ja tulemuse kohta on määravad Riigikogu värsked ametlikud teated.

Ametlik teade määrab, kas vastus on JAH või EI

Vastus on JAH kohe, kui Riigikogu avaldab ühemõttelise ametliku tulemuse, mille järgi kandidaat sai vähemalt 68 häält ja kuulutati mõnes kolmest voorust Eesti Vabariigi Presidendiks valituks.

Vastus on EI siis, kui kolmas hääletusvoor ei anna tulemust ning Riigikogu esimees kutsub ametlikult kokku valimiskogu. Pelgalt väide, et valimiskogu näib tõenäoline, ei ole lahendamiseks piisav. Kui kolmas voor lõpeb tulemuseta, kuid kokkukutsumise teadet ei ole veel avaldatud, jääb prognoos ametliku otsuse ootele.

Kui esialgses protokollis ilmneb viga või tulemust parandatakse, lähtutakse viimasest ametlikust ja ühemõttelisest teatest. Meediakajastus võib aidata sündmust jälgida, kuid ei asenda Riigikogu avaldatud tulemust.

President mõjutab seadusi ja valitsuse moodustamise menetlust

Presidendi valimise viis ei muuda ametikoha põhiseaduslikke volitusi, kuid valik on oluline ka pärast hääletuspäeva. Riigipea kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused ning võib jätta seaduse välja kuulutamata, saates selle põhjendatud otsusega parlamenti tagasi.

Kui Riigikogu võtab tagastatud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Presidendi roll ei ole seega tavaline parteipoliitiline veto, vaid osa põhiseaduslikust kontrollimenetlusest.

Valitsuse moodustamisel määrab president pärast senise valitsuse tagasiastumist peaministrikandidaadi, kes taotleb Riigikogult volitusi valitsuse moodustamiseks. Kui esimene kandidaat ei saa volitusi või ei suuda valitsust moodustada, näeb põhiseadus ette järgmised sammud ja tähtajad.

See ei anna presidendile vabadust kujundada valitsust parlamendi enamuse tahtest sõltumatult. Riigikogu usaldus jääb keskseks, kuid president käivitab ja juhib menetluse kindlaid etappe. Seetõttu mõjutab 2026. aasta valik nii riigi esindamist kui ka tulevasi põhiseaduslikke otsustusprotsesse.

Järgmine sisuline märk on Riigikogu ametlik hääletusteade: kandidaadi nimi, voor, poolthäälte arv ja otsus näitavad, kas 68 häält saadi kokku või liigub valik omavalitsuste esindajaid kaasavasse valimiskogusse.

Source: Riigi Teataja