Eesti president 2026: kas Riigikogu leiab vajalikud 68 häält?

1. aasta presidendivalimiste põhiküsimus on, kas Vabariigi President valitakse Riigikogus või tuleb kokku kutsuda valimiskogu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi vajab kandidaat parlamendis vähemalt 68 poolthäält. Prognoos sulgub 31. augustil 2026, sest valimisprotsessi edenedes võivad ametlikud kandidaadid ja avalikud toetusotsused jõudude vahekorra kiiresti selgemaks muuta.

Autor: Duocom.ee toimetus
Avaldatud: 15. augustil 2026

Millise tulemuse kohta prognoos tehakse?

• Küsimus: kas president kuulutatakse valituks Riigikogu hääletusvoorus?
• Tähtaeg: prognoos sulgub 31. augustil 2026.
• JAH: kandidaat saab Riigikogus vähemalt 68 häält ja kuulutatakse valituks.
• EI: Riigikogu esimees kutsub presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
• Otsustav teave: Riigikogu ametlik hääletustulemus või teade valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Tulemus ei sõltu sellest, milline kandidaat võidab, ega sellest, kas valimiskogu suudab hiljem presidendi valida. Prognoosi jaoks on määrav üksnes see, kas korraline valimine lõpeb Riigikogus või liigub järgmisse etappi.

Miks määrab tulemuse just 68 hääle piir?

Riigikogus on 101 liiget. Põhiseadus nõuab presidendi valimiseks koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, mis tähendab vähemalt 68 poolthäält. Tegemist ei ole istungil osalevate saadikute kahekolmandikulise enamusega.

Seetõttu ei muuda puuduvad saadikud nõutavat künnist madalamaks. Kui hääletusel osaleb näiteks 95 Riigikogu liiget, vajab kandidaat ikkagi 68 poolthäält. Ka vastuhäälte või kehtetute sedelite arv ei vähenda seda piiri.

Kõrge künnis suunab erakondi otsima tavapärasest laiemat kokkulepet. Isegi valitsuskoalitsiooni selge enamus ei pruugi presidendi valimiseks piisata. Kandidaadil peab enamasti olema toetajaid mitmest fraktsioonist või ka fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute seas.

Hääletamine on salajane. Avalik toetusavaldus on oluline poliitiline signaal, kuid see ei tõenda, kuidas konkreetne saadik valimiskabiinis hääletab. Seetõttu saab 68 hääle olemasolu kindlalt tuvastada alles ametliku tulemuse põhjal.

Kandidaadi esitamiseks on vaja vähemalt 21 Riigikogu liiget

Presidendikandidaadi võib Riigikogus üles seada vähemalt viiendik parlamendi koosseisust ehk vähemalt 21 saadikut. Üks Riigikogu liige saab korraga osaleda ainult ühe kandidaadi ülesseadmises.

Kandidaadi esitamine ja presidendiks valimine on kaks erinevat künnist. Ka 21 saadiku toetusega nõuetekohaselt registreeritud kandidaat peab valituks osutumiseks koguma vähemalt 68 häält.

Põhiseadus võimaldab Riigikogus kuni kolme hääletusvooru:

1. Esimeses voorus osalevad nõuetekohaselt üles seatud ja registreeritud kandidaadid.
2. Kui keegi ei saa 68 häält, toimub järgmisel päeval uus voor ning kandidaate saab uuesti üles seada.
3. Kui ka teises voorus presidenti ei valita, toimub samal päeval kolmas voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Kolmandas voorus ei piisa vastasest rohkemate häälte saamisest. Võitja peab endiselt ületama 68 hääle künnise. Kui seda ei juhtu, on Riigikogu võimalused selle valimisetapi jooksul ammendatud.

Valimiskogusse kuuluvad saadikud ja omavalitsuste esindajad

Kui president jääb pärast kolme Riigikogu hääletusvooru valimata, kutsub Riigikogu esimees põhiseaduse järgi ühe kuu jooksul kokku valimiskogu.

Valimiskogusse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ning kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajad. Omavalitsuste esindajate arv määratakse seaduses sätestatud korras, mistõttu sõltub kogu valimiskogu täpne suurus omavalitsuste esindatusest.

Valimiskogu ei ole seega lihtsalt Riigikogu laiendatud istung, vaid eraldi põhiseaduslik valimisorgan. See toob otsustamisse kohaliku tasandi esindajad ja muudab võimaliku toetuse arvestuse parlamendi omast erinevaks. Riigikogus avaldatud erakondlik jõuvahekord ei kandu seetõttu valimiskogusse automaatselt üle.

Valimiskogu esimeses voorus osalevad Riigikogu kolmandas voorus enim hääli saanud kandidaadid. Lisaks võivad vähemalt 21 valimiskogu liiget esitada uusi kandidaate. Valituks saamiseks on vaja hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamust.

Kui esimeses voorus keegi vajalikku enamust ei saa, toimub teine voor kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel. Kui ka see ei anna presidenti, algab 14 päeva jooksul Riigikogus erakorraline presidendivalimine.

Prognoos oleks selleks ajaks siiski juba lahendatud vastusega EI, sest määrav sündmus on valimiskogu kokkukutsumine, mitte selle hilisem tulemus.

Erakondade avalikud otsused näitavad suunda, mitte lõpptulemust

Enne hääletamist tasub eristada ametlikke fakte poliitilistest oletustest. Kõige tugevamad avalikud märgid on erakonna või fraktsiooni ametlikult nimetatud kandidaat, kandidaadi nõusolek, nõuetekohane ülesseadmine ning nimeline toetusotsus.

Mitteametlikud kohtumised, anonüümsetele allikatele tuginevad väited ja üldsõnalised koostöövalmiduse avaldused ei võrdu siduva kokkuleppega. Salajase hääletuse tõttu ei saa isegi avalikult lubatud toetust käsitleda garanteeritud häälena.

Riigikogus valimise tõenäosust suurendaks olukord, kus ühe kandidaadi taga on ametlikult nähtav vähemalt 68 saadiku laiune ja erakondade piire ületav toetus. Valimiskogu võimalust suurendaks killustunud kandidaatide ring, vastandlikud fraktsiooniotsused või see, kui ükski kandidaat ei jõua avaliku toetuse arvestuses nõutava piirini.

Oluline on jälgida ka seda, millises voorus kandidaat üles seatakse. Esimese vooru ebaõnnestumine ei tähenda automaatselt valimiskogu, sest järgmisel päeval võib kujuneda uus kandidaat või laiem kokkulepe.

Menetluse pikkus mõjutab ametisse asumise ettevalmistust

Vabariigi Presidendi ametiaeg kestab viis aastat ning uus president astub ametisse Riigikogu ees ametivande andmisega. Korralise valimise ajakava peab võimaldama põhiseadusliku ametivahetuse ettevalmistamist.

Riigikogus saavutatud otsus võib sündida kolme vooruga suhteliselt kiiresti. Valimiskogu lisab menetlusse kuni kuu ning selle ebaõnnestumisel võib järgneda veel uus valimine Riigikogus. Mida pikemaks valimine kujuneb, seda vähem jääb aega ametivande istungi, ametliku ülemineku ja muude korralduslike sammude jaoks.

See ei muuda 68 hääle nõuet ega prognoosi lahendamise tingimusi. Küll aga selgitab see, miks erakondade valmisolek leida parlamendis laiem kokkulepe mõjutab enamat kui ühe hääletuspäeva tulemus.

Milline ametlik sündmus annab lõpliku vastuse?

Vastus on JAH, kui Riigikogu ametlikus hääletustulemuses saab kandidaat vähemalt 68 poolthäält ja istungi juhataja kuulutab ta Vabariigi Presidendiks valituks.

Vastus on EI, kui pärast Riigikogu kolmanda vooru ebaõnnestumist avaldatakse ametlik teade või otsus valimiskogu kokkukutsumise kohta. Hilisem presidendi valimine valimiskogus või uues Riigikogu valimistsüklis seda vastust enam ei muuda.

Kõige olulisemad kontrollpunktid on Riigikogu määratud valimispäev, registreeritud kandidaatide nimekiri, iga vooru ametlik hääletustulemus ning vajaduse korral Riigikogu esimehe teade valimiskogu kohta. Erakondade kommentaarid aitavad hinnata võimalikku jõudude vahekorda, kuid prognoosi lahendamisel on ülimuslik ametlik menetlusdokument.

Presidendi valimise põhiseaduslik alus ja § 79 terviktekst on avaldatud Riigi Teatajas.

Source: Riigi Teataja