Tartu Ülikool ja 1632: mida tähendab katkestustega ajalugu?

Tartu Ülikooli asutamisaasta 1632 tähistab Academia Gustaviana rajamist Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. See on tänase ülikooli ajalooline lähtekoht, mitte väide peaaegu nelja sajandi pikkusest katkematust tegevusest. Tartu ülikoolilinna identiteedi mõistmiseks tuleb vaadata koos nii Rootsi-aegset algust, hilisemaid sulgemisi kui ka uusi tegevusjärke.

Autor: Duocom.ee toimetus. Ajaloolise ülevaate alus on Tartu Ülikooli ametlik ajalookäsitlus.

Asutamisaasta aitab selgitada, miks kohtab Eesti ülikoolilinna loos Rootsi kuningat. Ühtlasi annab see võtme linnaruumi lugemiseks: Gustav II Adolfi monument meenutab varast algust, ülikooli peahoone aga kuulub hilisemasse ajajärku. Need ajalookihid on tänases Tartus kõrvuti nähtavad.

Academia Gustaviana rajati Rootsi võimu ajal

1. sajandi alguse Tartu paiknes teistsuguses poliitilises maailmas kui tänapäeval. Ülikool asutati Rootsi võimu all ning selle nimi Academia Gustaviana sidus õppeasutuse Gustav II Adolfiga. Seetõttu kuulub Tartu Ülikooli algus ühtaegu kohaliku haridusloo ja Rootsi riigi ajaloo juurde.

Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamisüriku 30. juunil 1632. Ülikooli pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. Need on kaks erinevat sündmust: esimene märgib asutamisotsust, teine õppeasutuse pidulikku avamist.

Nende kuupäevade eristamine väldib ka aastapäevade segiajamist. Asutamisaastast rääkides ei pea siduma lugu avaldamispäevaga. Näiteks 8. oktoober ei muutu ülikooli asutamise aastapäevaks üksnes seetõttu, et sel päeval selle ajaloost kirjutatakse.

Academia Gustaviana oli oma ajastu ülikool. Seal tegutsesid usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ning õpetus toimus ladina keeles. Tänapäevast eestikeelset rahvusülikooli ei saa seega muutumatul kujul tagasi 1632. aastasse paigutada.

Ometi on just selle varase ülikooli rajamine põhjuseks, miks Tartu Ülikool arvestab oma ajalugu 1632. aastast. Asutamislugu annab institutsioonile ajaloolise päritolu, kuigi hiljem muutusid nii riigivõim, õppekeel kui ka ülikooli korraldus.

Rootsi seos tähendab enamat kui kuninga nime

Gustav II Adolfi roll ei piirdu ülikooli vana nimega. Tema asutamisotsus paigutas Tartu Rootsi riigi kõrghariduse korraldusse ning sidus linna laiema akadeemilise maailmaga. Tartu hariduslugu kujunes seega rahvusvaheliste poliitiliste ja kultuuriliste suhete kaudu.

Seda seost tasub mõista oma ajastu tingimustes. Rootsi kuninga rajatud ülikool ei olnud Eesti riigi asutus, sest Eesti riiki tollal ei olnud. Samuti ei tähendanud ülikooli paiknemine Tartus, et selle õppekeel või ülesanded oleksid olnud samad mis tänasel ülikoolil.

Rootsi ja Eesti ajalugu kohtuvad siin ühe koha kaudu. Rootsi võimu ajal tehtud otsus sai hilisema Eesti haridusloo oluliseks lähtepunktiks. Tänane ülikool kannab seda pärandit edasi oma ajalookäsitluses ja avalikus identiteedis.

Selline vaade aitab vältida lihtsustust, mille järgi oleks ülikooli minevik ainult ühe riigi või ühe rahvuse lugu. Tartu Ülikooli ajaloos on eri võimuperioodid ja akadeemilised traditsioonid, mille tähendus on aja jooksul muutunud.

Ülikooli tegevus katkes ja algas uuesti

Asutamisaasta ning tegevuse järjepidevus vastavad erinevatele küsimustele. Aasta 1632 ütleb, millal rajati esimene ülikool. Katkestuste ajalugu näitab, millal õppeasutus tegelikult tegutses, kus see paiknes ja millistel tingimustel uuesti avati.

Tartu Ülikooli ajalooülevaade eristab Rootsi-aegseid tegevusjärke hilisemast taasavamisest. Olulisemad pöördepunktid on järgmised:

• 1632: Tartus asutati Academia Gustaviana.
• 1656: sõjategevuse tõttu siirdus ülikool Tallinnasse; selle tegevus lõppes 1665. aastal.
• 1690: ülikool avati Tartus uuesti Academia Gustavo-Carolina nime all.
• 1699: ülikool viidi Pärnusse, kus selle tegevus lõppes 1710. aastal.
• 1802: ülikool taasavati Tartus Vene keisririigi ajal.
• 1919: avati eestikeelne Tartu Ülikool.

See ajatelg näitab, miks ei ole täpne öelda, et Tartus on alates 1632. aastast kogu aeg ülikooliõpet antud. Tegevuspaik muutus, õppetöö katkes ning pärast 1710. aastat järgnes pikk paus enne taasavamist 1802. aastal.

Samuti tuleb eristada Academia Gustavianat ja Academia Gustavo-Carolinat. Need nimetused tähistavad Rootsi-aegse ülikooli erinevaid tegevusjärke. Ühine ajalooline taust ei muuda neid üheks katkematult tegutsenud õppeasutuseks.

Aastal 1802 alanud tegevusjärk oli uus oluline algus teistsuguse riigivõimu all. Aastal 1919 avatud eestikeelne ülikool lisas omakorda rahvusülikooli mõõtme. Tänase ülikooli identiteedis on tähendus nii esmasel asutamisel kui ka neil hilisematel pöördepunktidel.

Mida tähendab 1632 tänase ülikooli jaoks?

Asutamisaasta kasutamine väljendab ajaloolist päritolu ja mälu. See ei nõua, et kõik vahepealsed aastad oleksid olnud tegevusaastad. Ülikooli ajalugu saab alata 1632. aastal ka siis, kui selle loos on sulgemised, ümberpaiknemised ja taasavamised.

Kõige täpsem on rääkida asutamisest koos katkestustega. Lause „Tartu Ülikool asutati 1632. aastal” annab lugejale õige lähtekoha. Lisandus „ülikooli tegevuses on olnud katkestusi ning see taasavati 1802. aastal” aitab mõista selle väite tegelikku ulatust.

Selline sõnastus ei vähenda vana asutamisaasta tähtsust. Vastupidi, see muudab ajaloo arusaadavamaks. Ülikooli kestvat tähendust ei pea põhjendama kujutlusega muutumatust institutsioonist: oluline on ka see, kuidas kõrgharidus Tartus eri aegadel uuesti kujunes.

Tänapäeval on Tartu Ülikool haridus- ja teadusasutus ning eestikeelse akadeemilise elu oluline kandja. Academia Gustaviana selgitab selle päritolu, kuid tänased ülesanded ja rahvusülikooli roll kujunesid hilisemate tegevusjärkude jooksul.

Gustav II Adolfi monument teeb Rootsi seose nähtavaks

Üks konkreetne koht, kus Rootsi-aegne algus tänases Tartus nähtavaks muutub, on Gustav II Adolfi monument ülikooli peahoone taga. See meenutab kuningat, kelle asutamisotsusega seostatakse Academia Gustaviana rajamist.

Monument ja peahoone kõrvuti aitavad eristada ajaloolist mälestust ning hoone vanust. Kuninga kujutis viitab 1632. aasta asutamisloole, kuid praegune peahoone valmis 1809. aastal. See kuulub pärast 1802. aasta taasavamist kujunenud ülikoolikeskkonda.

Seetõttu ei ole peahoone Academia Gustaviana algne õppehoone. Selle klassitsistlik arhitektuur jutustab hilisemast ülikoolist. Rootsi-aegset päritolu meenutav monument lisab samasse linnaruumi teise ajalookihi, mida hoone enda ehitusaeg ei väljenda.

Linnas jalutades tasubki vaadata neid kahte objekti koos. Peahoone aitab mõista 19. sajandi ülikooli kujunemist, Gustav II Adolfi monument aga selle varasemat päritolu. Ühe koha kaudu saab nähtavaks, miks Tartu ülikoolilinna ajalugu ei mahu ühe ajastu sisse.

Kui soovid Tartu Ülikooli vanust täpsemalt mõista, vaata ülikooli ametlikust ajalookäsitlusest kõrvuti kolme aastat: 1632, 1802 ja 1919. Need tähistavad esmast asutamist, taasavamist ning eestikeelse ülikooli algust — kolme eri sündmust, mis kõik aitavad selgitada tänase ülikooli identiteeti.

Source: Tartu Ülikool