Õpetajate päev 5. oktoobril: tänu ei pea olema kingitus

1. oktoobril tähistatav õpetajate päev annab võimaluse öelda õpetajale, mida tema töö on õpilase jaoks tähendanud. Tänu võib olla lühike isiklik sõnum, klassi ühine kaart või rahulik vestlus. Ükski neist ei eelda peredelt raha kogumist. Kui klass kaalub siiski kingitust või ühist ettevõtmist, tasub enne uurida oma kooli tava.

Duocom.ee toimetus

Miks on õpetajate päev 5. oktoobril?

UNESCO järgi tähistatakse ülemaailmset õpetajate päeva 5. oktoobril. Tähtpäev juhib tähelepanu õpetajatele ja nende tööle. Eesti koolis saab selle mõtte tuua väga lähedale: meenutada inimest, kes selgitas keerulist teemat veel kord, märkas vaikset pingutust või aitas õpilasel uuesti proovida.

Ülemaailmne tähtpäev ei määra, kuidas iga klass või pere peab tänu väljendama. Selle väärtus seisneb võimaluses korraks peatuda ja märgata tööd, mis tavalisel koolipäeval võib jääda enesestmõistetavaks. Tunnis nähtav õpetamine on ainult üks osa õpetaja päevast; õpilane saab tänada just selle eest, mida ta ise on kogenud.

5. oktoober on seega hea meeldetuletus, mitte tähtaeg, milleks peaks midagi ostma. Tänusõnad võivad jõuda õpetajani ka mõnel teisel päeval. Kui laps tahab öelda midagi isiklikku, ei pea ta ootama klassi ühist otsust.

Isiklik sõnum ütleb rohkem kui üldine õnnitlus

Kõige lihtsam tänu on konkreetne. „Aitäh, et aitasite mul esitluseks valmistuda” ütleb õpetajale rohkem kui lause, mis võiks sobida ükskõik kellele. Laps võib kirjutada ühe või kaks lauset paberile, saata sõnumi koolis kasutatava suhtluskanali kaudu või öelda tänu pärast tundi.

Hea lähtekoht on meenutada üht olukorda: millal õpetaja selgitus aitas, milline tunnis tehtud tegevus jäi meelde või millal laps tundis, et teda kuulati. Noor õpilane võib oma mõtte vanemale ette öelda, kuid sõnastus võiks jääda võimalikult tema enda omaks. Õpetaja ei vaja viimistletud kõnet, et mõista siirast tänu.

Kui õpilane ei soovi oma kogemust teiste ees jagada, sobib kinnine kaart või lühike privaatne vestlus. Ka tänamise viis võiks arvestada lapse loomust. Avalik esinemine või klassi ees ettelugemine ei muuda tänu väärtuslikumaks.

Klassi ühine kaart saab sündida ilma rahakogumiseta

Kui klass soovib midagi koos teha, võib iga soovija lisada ühisele kaardile ühe lause, joonistuse või mälestuse tunnist. Kaardi võib teha tavalisest paberist ning selle korraldamiseks ei ole vaja määrata osalustasu. Õpilased saavad panustada eri moel: kirjutada, joonistada, kujundada või lihtsalt oma nime lisada.

Ühine kaart toimib paremini siis, kui osalemine on vabatahtlik ja korraldus lihtne. Kui mõni laps puudub või ei taha isiklikku sõnumit jagada, ei pea ta oma valikut põhjendama. Samuti ei ole põhjust võrrelda, kes kirjutas pikemalt või panustas rohkem.

Klassis võib õpetajat tänada ka mõne läbimõeldud lausega. Näiteks saavad õpilased nimetada ühe asja, mida nad on õppinud, või öelda, milline õpetaja selgitus neid aitas. Selline hetk ei vaja eraldi esemeid ega ettevalmistust, mis jääks ühe pere kanda. Kui tänamine toimub tunni ajal, tuleks see õpetajaga või klassijuhatajaga sobivalt kokku leppida.

Kingiidee puhul tasub esmalt mõelda peredele

Mõnes kooliperes võib olla tavaks õpetajale midagi kinkida, teises peetakse sobivamaks kaarti või suulist tänu. Üldist reeglit ei saa ühe klassi kogemuse põhjal kõigile koolidele üle kanda. Enne ühise kingi kavandamist tasub kontrollida kooli või klassi kokkuleppeid ning arvestada õpetaja enda eelistustega, kui need on teada.

Rahakogumine võib tunduda väike asi, kuid perede võimalused ja soovid on erinevad. Kui keegi pakub välja ühise ostu, peaks osalemine olema selgelt vabatahtlik. Summa, osalejate nimed või loobumise põhjused ei kuulu klassi ühisesse arutellu. Ühtekuuluvust ei tohiks mõõta sellega, kas pere sai või tahtis raha anda.

Vanem saab last aidata, küsides: „Mille eest sa oma õpetajat tänada tahaksid?” See suunab tähelepanu ostult suhtele. Kui laps ei leia kohe sõnu, võib meenutada mõnd tundi, julgustavat märkust või väikest edusammu. Vastus võib olla väga lihtne: „Aitäh, et te ei andnud minu suhtes alla” või „Mulle meeldis, kuidas me seda teemat õppisime.”

Tänu võib olla ka rahulik vestlus

Kõigile õpetajatele ega õpilastele ei sobi tähelepanu keskpunktis olemine. Kui selleks on sobiv hetk, võib laps pärast tundi öelda paar lauset sellest, mis teda õppimisel aitas. Vanem võib õpetajale kirjutada, millist muutust ta lapse juures märkas. Vestlus on kõige mõjusam siis, kui see jääb konkreetseks ega nõua õpetajalt kohe pikka vastust.

Tänamise kõrval võib õpetaja päeva puhul kuulata, mida õpetaja oma tööks vajab: näiteks selget suhtlust, kokkulepetest kinnipidamist või aega õpilastega tegelemiseks. Sellest võib sündida kasulik vestlus kogu kooliperele. Kui soovite 5. oktoobril midagi klassiga koos teha, küsige esmalt klassijuhatajalt, mis teie koolis sobib; isikliku tänusõnumi saab laps aga kirjutada juba täna.

Source: UNESCO