Eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril: Tammsaare ja eesti raamat

Eesti kirjanduse päeva tähistatakse igal aastal 30. jaanuaril, kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Päev kutsub märkama eestikeelse kirjanduse rolli Eesti kultuuris ning pakub põhjust võtta kätte nii Tammsaare teos kui ka mõni uuem eesti raamat. Tähtpäeva mõte ei piirdu ühe autori meenutamisega: see juhib tähelepanu keelele ja kirjandusele, mis aitavad eri põlvkondadel ühise kultuuriruumiga suhestuda.

Miks on kirjanduse päev 30. jaanuaril?

Kuupäev seob kirjanduspäeva Tammsaare sünnipäevaga. Eesti Kultuuriministeeriumi tutvustuse järgi on 30. jaanuar riiklik tähtpäev, millega väärtustatakse eesti kirjandust ja selle loojaid. See ei ole 15. oktoobri tähtpäev: oktoobri keskpaik võib olla sobiv aeg jaanuarikuiseks lugemiseks valmistuda, kuid päeva ametlik kuupäev on 30. jaanuar.

Tähtpäev annab kalendris kindla koha eesti kirjanduse märkamisele. Selle tähistamiseks ei pea ootama suurt sündmust ega piirduma ühe kindla teosega. Päeva võib kasutada nii klassiku juurde naasmiseks kui ka tänapäevase eestikeelse raamatu avastamiseks.

Eestikeelne kirjandus talletab keelt, paiku ja inimeste kogemusi ning pakub eri põlvkondadele ühiseid lugusid ja küsimusi. Kirjanduspäev aitab selle järjepidevuse nähtavale tuua: tähelepanu kuulub ühtaegu kirjandusloole ja sellele, mida kirjutatakse ning loetakse praegu.

Kes oli Anton Hansen Tammsaare?

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) oli eesti kirjanik, kelle looming kuulub Eesti kirjandusloo keskmesse. Ta sündis Järvamaal, Tammsaare-Põhja talus, ning tema kirjanikunimi pärineb kodutalu nimest. Tema sünniaastapäev annab kirjanduspäevale isikliku ja kirjandusloolise lähtekoha.

Tammsaare teoste tuntud teemad on inimese ja ühiskonna suhe, töö, õiglus, usk, armastus ning püüe oma elu mõtestada. Need küsimused ei jää ühe ajastu piiridesse. Lugeja võib tema tegelastes ja nende valikutes ära tunda arutelu selle üle, mida inimene endalt ja teistelt ootab.

Tammsaare looming ei piirdu ühe teose või žanriga. Ta kirjutas ka novelle, näidendeid ja teisi romaane, milles käsitles inimese sisemisi vastuolusid ning ühiskondlikke muutusi. Seetõttu võib tema loominguga tutvuda eri pikkusega tekstide kaudu ja valida lugemiseks selle, mis parasjagu huvi pakub.

Miks on „Tõde ja õigus” eesti kirjanduses tähtis?

Tammsaare tuntuim teos on viieosaline romaanisari „Tõde ja õigus”, mis ilmus aastatel 1926–1933. Sarja esimene osa algab Vargamäel, kus Andrese ja Pearu vastasseisust kujuneb lugu tööst, maast, õiglusest ja inimeste omavahelistest pingetest.

Vargamäe talu ja selle ümbrus annavad loole konkreetse paiga, kuid teos küsib laiemalt, mida tähendab püüelda tõe ja õigluse poole. Tegelaste suhted ja valikud seovad selle küsimuse igapäevase eluga. Nii on „Tõde ja õigus” jäänud arutelude ja uute tõlgenduste osaks ka pärast ilmumist.

Tammsaare loomingut lugedes võib tähelepanu esmalt köita olustik või tegelaste omavaheline läbisaamine; teisel lugejal võivad esile tõusta teose suuremad küsimused. Kirjanduspäev ei eelda üht õiget tõlgendust. See võib olla lihtsalt sobiv hetk küsida, milline osa loetust kõnetab praegust lugejat.

Mida kirjanduspäev eestikeelse raamatu kohta meenutab?

Eestikeelne raamat on enamat kui tekst paberil või ekraanil. Kirjandusteosed annavad keelele kasutusruumi, talletavad sõnavara ja väljendusviise ning võimaldavad eri aegadel elanud lugejatel üksteise mõtetega kohtuda. Päeva tähendus ulatub seega Tammsaare sünniaastapäevast kaugemale: see meenutab, et kirjandus sünnib ja elab edasi iga uue lugeja ning teosega.

Kirjanduspäeva võib märkida raamatukogus, koolis, kodus või lugemisrühmas. Mõnele sobib Tammsaare teose juurde tagasi pöörduda, teine võib valida mõne kaasaegse eesti autori. Tähistamise viis võib olla lihtne: tähtis on leida hetk, et eestikeelsele kirjandusele tähelepanu pöörata.

Kuidas valida 30. jaanuariks lugemist?

Kui Tammsaare looming tundub esialgu mahukas, võib alustada „Tõe ja õiguse” esimesest osast või valida mõni lühem novell. Lugedes tasub jälgida, kuidas tegelaste soovid ja valikud mõjutavad nende suhteid ning millised teose küsimused kõnetavad praegust lugejat.

Valida võib ka raamatu, mis seostub enda kodukoha või perekonna looga. Selline lähtekoht aitab märgata, kuidas isiklik kogemus ja eestikeelne kirjandus võivad kokku puutuda. Lugemissoovitus ei pea olema suur ettevõtmine: tähtpäeva saab kasutada ka ühe peatüki või lühema teksti jaoks.

Milline on päeva ametlik kuupäev ja staatus?

Eesti Kultuuriministeeriumi teabe järgi on Eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril ning see on riiklik tähtpäev. Kuupäev on seotud Tammsaare sünniaastapäevaga. Ametliku kuupäeva ja tähtpäeva staatuse kontrollimiseks tasub enne avaldamist või ürituse kavandamist vaadata Kultuuriministeeriumi või Riigi Teataja kehtivat infot.

Tähtpäeva kuupäev ja konkreetsete sündmuste ajad on eri tüüpi teave: sündmuste kavad avaldavad korraldajad eraldi. Osalemist planeerides saab seetõttu lisaks ametlikule kalendrile kontrollida kohaliku raamatukogu või kultuuriasutuse infot.

Source: Kul