Loomade päev 4. oktoobril: kuidas teha lemmiku heaks häid valikuid

4. oktoobril tähistatav ülemaailmne loomade päev annab põhjust vaadata üle lemmiku igapäevased vajadused. Eestis võib see tähendada ausat otsust enne looma võtmist, läbimõeldud suhtlust varjupaigaga või sügisese jalutuskäigu järel märja kasuka kuivatamist. Looma heaolu sõltub eelkõige sellest, mida tema eest tehakse ka siis, kui tähtpäev on möödas.

Loomade päeva mõte ulatub ühest kuupäevast kaugemale

World Animal Day järgi toimub ülemaailmne loomade päev igal aastal 4. oktoobril. Päev kutsub pöörama tähelepanu loomade heaolule. Lemmiklooma pidaja jaoks algab see tähelepanu kodust: kas loomal on sobiv elukeskkond, piisavalt tegevust, vajalik hooldus ja inimene, kes märkab tema käitumises muutusi?

Hea kavatsus ei nõua tingimata suurt ettevõtmist. Koeraga võib minna rahulikule jalutuskäigule, mis jätab aega nuuskimiseks. Kassile võib pakkuda võimalust mängida ja turvalist kohta puhkamiseks. Kui loom väldib seni meeldivat tegevust või tundub tavapärasest loiuvõitu, tasub muutust jälgida ning vajaduse korral loomaarstiga nõu pidada.

Loomade päev puudutab ka neid, kellel lemmikut veel ei ole. Soov looma aidata võib viia kiiresti võtmise otsuseni, kuid looma jaoks on tähtsam, et uus kodu sobiks talle pikaks ajaks. Enne kohtumist konkreetse loomaga tasub läbi mõelda oma ajakava, eluruum ja valmisolek hoolitseda tema eest ka keerulisematel päevadel.

Enne lemmiku võtmist mõtle tavalisele teisipäevale

Lemmikuga kooselu on lihtne kujutleda vabal nädalavahetusel. Täpsema pildi annab argipäev: kes käib koeraga väljas, kui tööpäev venib? Kes hoolitseb looma eest reisi ajal? Kas peres on aega tegeleda kohanemise, treeningu või tervisemurega, kui see osutub vajalikuks?

Kirjuta enne otsust üles vähemalt kolm asja: kui palju aega saad loomale iga päev anda, millised kulud mahuvad sinu eelarvesse ja kellelt saad abi ootamatu äraoleku korral. Toidu kõrval tuleb arvestada hooldustarvete, loomaarsti külastuste ning võimalike ettenägematute kuludega. Summa sõltub loomast ja tema vajadustest, seega tasub see enda olukorra järgi läbi arvutada.

Mõtle ka looma iseloomule ja eluetapile. Täiskasvanud looma päevakava ja harjumuste kohta võib küsida täpsemalt, noor loom vajab sageli rohkem õpetamist ja juhendamist. Ükski kirjeldus ei taga siiski, kuidas loom uues kodus käitub. Kohanemiseks tuleb jätta aega ning uurida enne võtmist, mida tema varasema elu ja tervise kohta tegelikult teatakse.

Kui kodus elab juba loom, tuleb arvestada ka tema vajadustega. Uue kaaslase tulek võib muuta senist rutiini, puhkevõimalusi ja ligipääsu toidule. Plaani esmased kohtumised rahulikult ning võimalda loomadele vajaduse korral eraldi ruumi. Kui sobivuses tekib kahtlus, küsi nõu inimeselt, kes tunneb konkreetse looma käitumist.

Varjupaigalt või loomakaitseorganisatsioonilt tasub küsida konkreetseid vastuseid

Kui kaalud looma võtmist varjupaigast või loomakaitseorganisatsiooni kaudu, vaata esmalt, kas organisatsiooni kontaktandmed, tegutsemisviis ja looma loovutamise tingimused on selgelt leitavad. Küsi, kellega saad enne otsust rääkida ja millised kokkulepped vormistatakse kirjalikult. Hea suhtlus annab võimaluse küsimusi esitada ilma kiirustamata.

Konkreetse looma kohta uuri, mida teatakse tema vanusest, tervisest, senistest harjumustest ja teiste loomadega läbisaamisest. Palu selgitada, millised tervisetoimingud on tehtud ning millised andmed ja dokumendid looma üleandmisel kaasa antakse. Kui mõnele küsimusele vastust ei teata, on aus ebakindluse selgitamine kasulikum kui kindel lubadus, mida ei saa kontrollida.

Annetuse või vabatahtliku töö puhul tasub samuti vaadata, kellele abi läheb ja kuidas organisatsioon kirjeldab selle kasutamist. Kui sinu eesmärk on aidata kohalikku varjupaika, võta sellega otse ühendust ja küsi, mida parasjagu vaja on. Abi võib tähendada sobivaid tarvikuid, aega või rahalist toetust; kõige kasulikum valik sõltub organisatsiooni tegelikust vajadusest.

Sügisel vajab lemmik muutuvat ilma ja rutiini arvestavat hoolt

Eesti sügis võib tuua samale jalutuskäigule vihma, tuule ja varasema pimeduse. Pärast õues käimist kontrolli looma käppi ja karva ning kuivata märjad kohad. Õues viibimise pikkust ja võimalikku lisakaitset vali looma suuruse, karvkatte, vanuse, tervise ning ilma järgi. Kui loom väriseb, ei taha edasi liikuda või otsib varju, reageeri tema märguannetele.

Pimedamal ajal aitab nähtavust parandada helkur või valgusti looma varustusel, kuid see ei asenda tähelepanelikku liikumist liikluse lähedal. Kontrolli ka jalutusrihma, kaelarihma või trakside seisukorda ja sobivust. Muutuvad ilmaolud on hea meeldetuletus vaadata üle, kas tavapärane jalutusrada on loomale endiselt mugav ja ohutu.

Toas elava looma vajadused ei kao koos lühemate päevadega. Jäta aega mänguks, liikumiseks ja rahulikuks puhkuseks. Kui sügisene päevakava muutub, püüa hoida toitmise ja hooldamise rütm loomale arusaadav. Loomade päeval võikski valida ühe konkreetse sammu, mida jätkata ka järgmisel nädalal: näiteks pikem rahulik jalutuskäik, kindel mänguaeg või hooldusvahendite ülevaatus.

Autor: Duocom.ee toimetus.

Source: World Animal Day