Riigikogu 2027: kas e-hääled jäävad 7. märtsil ülekaalu?

Riigikogu korralised valimised toimuvad 7. märtsil 2027 ning üks keskne küsimus on, kas internetis antud ja lõplikult arvesse läinud hääli koguneb taas rohkem kui paberhääli. Viimaseks võrdluspunktiks on 2023. aasta Riigikogu valimine, mil e-hääled ületasid ametliku statistika järgi paberhääli esimest korda. Lõplik vahekord selgub siiski alles pärast hääletamise lõppu, sest osa e-hääli võidakse muuta või paberhäälega tühistada.

7. märtsi lõpptulemus otsustab e-häälte ülekaalu

• Küsimus: kas arvesse läinud e-hääli on rohkem kui paberhääli?
• Tähtaeg: valimispäev on 7. märts 2027.
• JAH: e-häälte lõplik arv ületab paberhäälte arvu.
• EI: e-hääli on paberhäältega võrdselt või neist vähem.
• Otsustav allikas: Vabariigi Valimiskomisjoni avaldatud lõplik valimisstatistika.

Prognoos ei puuduta seda, mitu elektroonilist häält hääletusperioodi jooksul tehniliselt edastatakse. Võrreldakse lõplikus arvestuses kehtima jäänud e-hääli ja paberhääli. See erinevus on oluline, sest sama valija võib internetis uuesti hääletada ning hiljem paberil antud hääl võib varasema e-hääle tühistada.

2023. aasta valimised muutsid senist jõujoont

Eesti valimisteenistuse internetihääletamise statistika võimaldab jälgida e-hääletamise kasutust valimiste ja aastate kaupa. Selle ajaloolise rea kõige olulisem signaal 2027. aasta prognoosi jaoks on 2023. aastal toimunud muutus: Riigikogu valimistel anti esimest korda rohkem e-hääli kui paberhääli.

Loe ka: Riigikogu valimiste osalus: kas 7. märtsil ületatakse 64%?

Tabel näitab suuna muutust, kuid kaks valimist ei taga automaatselt sama tulemust 2027. aastal. Internetihääletamise kasutust võivad mõjutada valijate digiharjumused, kampaaniate mobiliseerimisvõime, hääletamiseks kasutatavad tehnilised lahendused ning avalik usaldus kogu valimisprotsessi vastu.

1. aasta tulemus toetab JAH-stsenaariumi, sest e-hääletamine ei olnud enam üksnes suur kõrvalkanal, vaid kõige kasutatum hääletamisviis. EI-stsenaarium jääb siiski võimalikuks, kui paberhääletamine taastab ülekaalu või kui e-häälte lõplikku arvestust vähendavad muutmised, tühistamised või muud ametlikus korras rakendatavad kontrollid.

Internetis saab hääletada valimisõigusega Eesti kodanik

Riigikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul, kelle suhtes ei kehti seadusest tulenevat hääletamispiirangut. Internetihääletamiseks peab valija saama kasutada valimisteks heaks kiidetud elektroonilist tuvastamis- ja allkirjastamisvahendit ning sobivat seadet.

Täpsed 2027. aasta tehnilised nõuded, toetatud autentimisvahendid ja hääletamisrakenduse kasutamise juhised avaldab Eesti valimisteenistus enne valimisi. Seetõttu ei saa varasemate valimiste tehnilist korraldust käsitleda muutumatuna. Valijal tasub vahetult enne internetihääletamise algust kontrollida ametlikult veebilehelt, millised seadmed, operatsioonisüsteemid ja digitaalsed isikutuvastusvahendid on toetatud.

Internetihääletamine toimub enne valimispäeva kindlaksmääratud ajavahemikul. See annab valijale võimaluse hääletada asukohast sõltumata, kuid eeldab toimivat digitaalset identiteeti, sobivat seadet ja piisavat privaatsust. Kui inimene ei saa või ei soovi neid kasutada, jääb talle võimalus hääletada paberil seaduses ette nähtud kohas ja ajal.

Muudetud e-hääl ei suurenda lõplikku häälte arvu

Internetihääletamise üks eripära on võimalus oma elektroonilist valikut muuta. Kui valija hääletab internetis mitu korda, ei loeta kõiki edastatud valikuid eraldi häälteks. Arvestusse läheb reeglite kohaselt viimane kehtiv e-hääl.

Paberhäälel on e-hääle suhtes tühistav mõju: kui internetis hääletanud valija annab nõuetekohaselt hääle ka paberil, läheb arvesse paberhääl ja elektrooniline hääl eemaldatakse lõplikust arvestusest. Selle eesmärk on võimaldada valijal taastada valimissaladus ja vaba valik ka juhul, kui internetis hääletamine toimus tema hinnangul mõjutatud olukorras.

Seetõttu tuleb eristada kolme näitajat:

• internetihääletamisel osalenud valijate arv;
• hääletusperioodil edastatud elektroonilised valikud;
• pärast kordushäälte ja tühistamiste kontrolli arvesse läinud e-hääled.

Prognoosi lahendamisel on määrav neist viimane. Kampaania ajal avaldatud osalusnäit võib anda suuna, kuid see ei pruugi olla identne lõpliku e-häälte arvuga.

E-hääletajate osakaal muudab kampaaniate korraldust

Kui suur osa valijatest teeb otsuse enne valimispäeva internetis, peavad erakonnad ja kandidaadid oma kampaania ajastust muutma. Kampaania haripunkt ei koondu enam tingimata valimispäeva eelsele nädalavahetusele, sest märkimisväärne osa häältest võib selleks ajaks juba antud olla.

JAH-stsenaariumi toetaks see, kui erakonnad suudavad digikanalites valijaid varakult mobiliseerida ning internetihääletamine säilitab oma mugavuse ja laia kasutajaskonna. Samal ajal ei tähenda varakult antud e-hääl tingimata lõplikku valikut, sest valijal säilib seaduses ette nähtud võimalus seda muuta.

EI-stsenaariumi võivad soodustada tugev valimispäeva mobilisatsioon, suurem huvi jaoskonnas hääletamise vastu või olukord, kus mõni valijarühm eelistab teadlikult paberhäält. Ka väga tiheda poliitilise konkurentsi korral võivad viimaste päevade sündmused tuua jaoskondadesse rohkem inimesi kui varasematel valimistel.

Küberturvalisus ja usaldus mõjutavad valimisviisi valikut

E-hääletamise ülekaal muudaks internetihääletamise töökindluse ja kontrollitavuse veelgi olulisemaks. Mida suurem osa häältest liigub elektroonilise kanali kaudu, seda rohkem tähelepanu saavad hääletamisrakendus, valijate seadmete turvalisus, süsteemi auditid ja tulemuste kontrollimise menetlused.

Küberturvalisuse küsimused ei piirdu süsteemi otsese ründamisega. Valimiste usaldusväärsust võivad kahjustada ka eksitavad väited, võltsitud juhised, petulehed või katsed suunata valija mitteametlikku rakendust kasutama. Valija jaoks on praktiline põhimõte lihtne: juhiseid ja tarkvara tuleb otsida ainult ametlikest valimiskanalitest.

Usaldus mõjutab omakorda prognoosi mõlemat haru. Häireteta hääletusperiood ja selgelt selgitatud kontrollid võivad toetada e-hääletamise senist kasvu. Tõsine tehniline häire, ulatuslik segadus või usalduse langus võib aga suurendada paberhääletamise osakaalu. Enne lõpptulemust ei saa kumbagi mõju kindlalt ette määrata.

Põhiseadus määrab kuupäeva, statistika annab lõpliku vastuse

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 kohaselt korraldatakse Riigikogu korralised valimised valimisaasta märtsi esimesel pühapäeval. Aastal 2027 langeb see kuupäev 7. märtsile. Põhiseadus kinnitab valimispäeva, kuid e- ja paberhäälte vahekord selgub valijate tegelikest valikutest.

Prognoos laheneb JAH, kui Vabariigi Valimiskomisjoni lõplikus 2027. aasta Riigikogu valimiste statistikas on arvesse läinud e-hääli rohkem kui paberhääli. Võrdse arvu korral rakendub EI, nagu ka siis, kui paberhääli on rohkem.

Esialgsed õhtuandmed, meediakajastused või internetihääletamise perioodi osalusnumbrid ei asenda lõplikku statistikat. Otsustav kontrollpunkt saabub pärast seda, kui korduvad e-hääled, paberhäälega tühistatud e-hääled ja muud arvestust mõjutavad juhtumid on ametliku korra järgi läbi vaadatud ning lõpptulemus avaldatud.

Source: Riigi Teataja