Estonia teatrimaja kolm ajajärku: 1913, 1944 ja 1947

Tallinna Estonia teatrimaja avati esimest korda 1913. aastal, hävis 1944. aasta märtsipommitamises ja avati taastatuna taas 21. oktoobril 1947. Täna, 21. oktoobril, möödub taastatud maja taasavamisest aastapäev. See kuupäev seob hoone loo Eesti teatri kujunemise ja sõjajärgse Tallinna taastamisega. 1939. aastat ei saa pidada teatrimaja taasavamise aastaks.

Estonia selts rajas rahvusliku teatrimaja

Estonia teatrimaja lugu algas enne hoone ehitamist. Estonia selts koondas eestlasi ajal, mil oma keeles ja oma algatatud kultuurielu kasvatas rahvuslikku eneseteadvust. Teater, muusika ja seltsielu lõid ruumi, kus sai eesti keeles lavastada ning publikut kokku tuua.

Uue teatrimaja ehitamine Tallinnasse oli selle kultuurilise tegevuse nähtav jätk. Hoone ei olnud üksnes etenduste paik, vaid ka avalik märk sellest, et eestikeelne kultuur suudab endale pealinnas püsiva kodu rajada. Estonia seltsi ettevõtmise tähtsus seisnes seega nii kultuuritegevuses kui ka selle nähtavuses linnaruumis.

Eesti Rahva Muuseumi kogud ja väljaanded aitavad seda laiemat tausta mõista: rahvuslik kultuurilugu kujunes ühenduste, tavade ja institutsioonide toel. Estonia teatrimaja paigutub sellesse loosse kui paik, kus kultuuriline algatus sai püsiva aadressi ja publiku jaoks ühise kohtumispaiga.

1913. aasta avamine tõi teatrile oma maja

Estonia teatrimaja avati Tallinnas 1913. aastal. Avamine tähistas olulist sammu seltsi ja eesti teatri jaoks: tegevus sai püsiva kodu, mis oli kavandatud publiku vastuvõtmiseks ja lavategevuseks. Teatrimaja paigutas eesti kultuurielu nähtavalt linna avaliku elu hulka.

Hoone tähendus ulatus lavastustest kaugemale. See koondas inimesi ühise kultuurisündmuse ümber ning kinnistas eesti keele kohta linnas, kus avalikku ruumi ja kultuuriasutusi oli kujundanud eri võimude ja kogukondade ajalugu. Estonia seltsi algatusest kasvas välja institutsioon, mille hoone sai Tallinna kultuurimaastiku osaks.

1. aasta tähistab seega loo esimest avamist: teatrile rajati oma maja. Selle eristamine hilisemast taasavamisest on oluline, sest kahe avamise vahel jäi hoone hävimine ja sõjajärgne taastamine.

1944. aasta märtsipommitamine hävitas teatrimaja

1. aasta märtsis toimunud Tallinna pommitamises sai Estonia teatrimaja rängalt kannatada ja hävis. Sellega katkes hoone senine kasutus ning kultuurielu kaotas olulise esinemispaiga. Sõjakahju muutis ühtlasi Tallinna linnaruumi: maja taastamine tähendas nii ehitustööd kui ka teatri koha taastumist sõjajärgses linnas.

Teatrimaja hävimist ja hilisemat taastamist tuleb vaadelda järjestikuste sündmustena. 1913. aasta avamine ei jäänud viimaseks peatükiks, kuid hävinud maja ei saanud lihtsalt muutmata kujul uuesti kasutusele võtta. Pärast sõda taastati hoone, et teater saaks taas tegutseda.

21. oktoobril 1947 avati Estonia taastatuna

Taastatud Estonia teatrimaja avati taas 21. oktoobril 1947. See on hoone sõjajärgse taasavamise täpne kuupäev. Avamine kinnitas, et taastamine oli jõudnud uue avaliku kasutuseni ja Estonia sai taas tegutseda oma ajaloolises kodus.

Aastate eristamine hoiab sündmuste järjekorra selgena: 1913 tähistab esimest avamist, 1944 hävingut ning 1947 taastatud maja taasavamist. 1939 ei olnud Estonia teatrimaja sõjajärgne taasavamisaasta. Rahvusooper Estonia ajalookäsitlus on selle sündmuste rea puhul otsene lähtekoht; Eesti Rahva Muuseumi kultuurilooline vaade aitab paigutada taastamise laiemasse Eesti pärandi konteksti.

Taastamine oli osa Tallinna sõjajärgsest ülesehitamisest, kuid Estonia puhul kandis see ka kultuurilist tähendust. Teatrimaja naasmine linnaellu sidus rahvusliku kultuuriasutuse varasema loo uue ajastuga. Esimene avamine ja taasavamine märgivad eri olukordi: üks rajas teatrile kodu, teine tõi selle pärast hävingut uuesti kasutusse.

Estonia teatri ajajoon

• 1913: Tallinnas avati Estonia teatrimaja.
• Märts 1944: Tallinna pommitamises teatrimaja hävis.
• 21. oktoober 1947: taastatud hoone avati taas.

Järgmine kindel tähtpäev selles loos on 21. oktoober 1947 – päev, mil Estonia teatrimaja pärast sõjaaegset hävingut taas publiku ja teatri kasutusse jõudis.

Source: Rahvusooper Estonia