Miks Jean-Paul Sartre 1964. aasta Nobeli preemiast keeldus?

1. oktoobril 1964 määras Rootsi Akadeemia Nobeli kirjandusauhinna prantsuse kirjanikule ja filosoofile Jean-Paul Sartre’ile. Sartre keeldus sellest. See ajalooline otsus seob üheks hetkeks tema kirjanduse, eksistentsialismi ja arusaama kirjaniku sõltumatusest, kuid keeldumine ei muutnud tõsiasja, et auhind oli talle määratud.

Nobeli fondi ametlikus arhiivis on Sartre 1964. aasta laureaadina kirjas koos märkega, et ta auhinnast keeldus. Arhiiv kinnitab sündmuse põhifaktid; tema otsuse tähenduse üle arutledes tuleb aga eristada dokumenteeritud asjaolusid hilisematest tõlgendustest.

Mida 22. oktoobril 1964 otsustati?

Rootsi Akadeemia määras 1964. aasta Nobeli kirjandusauhinna Sartre’ile. Nobeli fondi arhiiv kajastab nii määramist kui ka keeldumist. Seega on täpne öelda, et Sartre sai auhinna määramise osaliseks, kuid ei võtnud seda vastu.

Auhinna ametlik kirje ei kao seetõttu, et laureaat sellest loobub. Kirje dokumenteerib Akadeemia otsuse ja sellele järgnenud keeldumise; see ei tähenda, et Sartre oleks auhinna vastu võtnud või et ta oleks saanud sellega kaasneva tunnustuse endale.

Sündmus leidis aset Prantsuse kirjaniku ja filosoofi eluloos ning rahvusvahelises kirjanduselus. See ei olnud Eestis toimunud sündmus, kuigi selle aastapäev võib olla põhjus Sartre’i loomingu juurde tagasi pöörduda.

Mida Sartre’i keeldumise kohta saab kindlalt öelda?

Nobeli fondi arhiiv kinnitab keeldumise fakti. Esitatud allikas ei kirjelda üksikasjalikult Sartre’i põhjendusi ega anna alust omistada talle kindlaid sõnu või motiive. Seetõttu tasub tema otsuse konkreetset seletust käsitleda ettevaatlikult.

Keeldumist seostatakse sageli Sartre’i sooviga säilitada kirjanikuna sõltumatus ning hoiduda institutsionaalsest tunnustusest, mis võiks siduda tema nime või loomingu ametliku staatusega. See sobib tema avaliku mõtlejakuvandiga, kuid on tõlgendus, mitte Nobeli fondi arhiivikirjest üksi tõendatav seletus.

Selline eristus on oluline: teada on, et auhind määrati ja et Sartre keeldus sellest; otsuse taga olnud põhimõtete täpsem kirjeldamine vajab lisaks arhiivikirjele tema enda avaldusi või muid ajastuallikaid. Üksikust faktist ei saa järeldada, et ta oleks põhimõtteliselt kogu tunnustuse või kirjandusauhindade vastu olnud.

Kuidas seostub otsus kirjaniku sõltumatusega?

Sartre’i loomingus ja avalikus mõtlemises oli keskne küsimus, kuidas inimene oma valikute eest vastutab. Eksistentsialismi lihtsustatud lähtepunkt on, et inimese valikud ja teod kujundavad teda; valmis rollid või abstraktsed ettekirjutused ei vabasta inimest vastutusest.

Sellest vaatenurgast võib auhinnast keeldumist lugeda iseseisva valikuna, mille kaudu Sartre jättis endale õiguse otsustada, millist institutsionaalset tunnustust ta vastu võtab. See ei ole siiski ainus võimalik seletus ega tõenda iseenesest tema täpset kavatsust. Keeldumise ajalooline tähendus tekib faktide ja tema laiema loomingu kõrvutamisel, mitte pelgalt motiivi oletamisest.

Kirjaniku sõltumatus ei tähenda, et teos sünniks väljaspool ühiskonda või et kirjanik ei võiks avalikus elus osaleda. Sartre’i puhul osutab see pigem küsimusele, kuidas autor saab osaleda avalikus ja poliitilises arutelus, säilitades samal ajal oma otsustusvabaduse. Auhinnast loobumine muutis selle küsimuse eriti nähtavaks.

Millistest teostest Sartre’i juurde minna?

Sartre’i kirjandus ja filosoofia pakuvad kaks omavahel seotud sissepääsu tema mõttemaailma. Näiteks romaan „Iiveldus” aitab tutvuda tema ilukirjandusliku käsitlusega inimese kogemusest ja olemisest. Näidend „Kinnised uksed” toob esile tema huvi vabaduse, vastutuse ja inimestevaheliste suhete vastu.

Filosoofilise lähtekohana on tähtis teos „Olemine ja eimiski”, mis arendab tema käsitlust teadvusest, vabadusest ja vastutusest. Need raamatud ei tee eksistentsialismist lihtsat õpetust ega asenda laiemat ajaloolist konteksti, kuid näitavad, miks Sartre’i nime seostatakse korraga nii kirjanduse kui ka filosoofiaga.

Lugemist võib alustada eri radu pidi:

• romaanist „Iiveldus”, kui huvi pakub filosoofiliste küsimuste kirjanduslik kujutamine;
• näidendist „Kinnised uksed”, kui soovid lühikese dramaatilise vormi kaudu tutvuda Sartre’i teemadega;
• teosest „Olemine ja eimiski”, kui otsid tema filosoofilise käsitluse põhjalikumat sissejuhatust.

Sartre’i Nobelist keeldumine ei kustutanud tema nime auhinna ajaloost. See jättis kirja nii Akadeemia otsuse kui ka kirjaniku keeldumise ning tõi esile küsimuse, mis saadab tema loomingut tänini: kuidas jääda vabaks autoriks maailmas, kus tunnustus annab teosele avaliku staatuse.

Source: Nobeli fond