Eesti presidendivalimised 2026: kas Riigikogu leiab 68 häält?

Autor: Duocom.ee toimetus | 1. august 2026

1. aasta presidendivalimise lähenedes on keskne küsimus, kas uus riigipea selgub Riigikogus või liigub otsustamine valimiskogusse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 järgi vajab kandidaat parlamendis vähemalt 68 häält 101-st. Prognoos jääb avatuks 23. augustini, enne otsustavaid hääletusi ja nende ametlikke tulemusi.

Valimiskogu ei ole lihtsalt järgmine hääletusvoor samas koosseisus. Selle kokkukutsumisel lisanduvad Riigikogu liikmetele kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Seega määrab parlamendi kolme vooru tulemus ka selle, kas presidendi valimisel laieneb otsustusõigus Toompealt omavalitsuste esindajatele.

Prognoosi tingimused lühidalt

• Küsimus: kas Eesti president valitakse 2026. aastal Riigikogus?
• Prognoos lukustub: 23. augustil 2026.
• JAH: kandidaat saab mõnes Riigikogu voorus vähemalt 68 häält.
• EI: Riigikogu esimees kutsub parlamendi ebaõnnestumise järel kokku valimiskogu.
• Ametlik kinnitus: Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimised.ee avaldatud tulemused ning põhiseaduslikud otsused.

Prognoosi sulgemiskuupäev on osalemise tähtaeg, mitte põhiseaduses sätestatud presidendivalimise lõpptähtaeg. Tulemus määratakse alles ametliku sündmuse põhjal.

Loe ka: Eesti president 2026: kas 68 häält leitakse Riigikogus?

68 hääle künnist ei vähenda puudujad ega erapooletuks jäämine

Riigikogus on 101 liiget ning presidendiks valimiseks peab kandidaadi poolt hääletama vähemalt kaks kolmandikku parlamendi koosseisust. See tähendab vähemalt 68 poolthäält, mitte kahte kolmandikku hääletamisel osalenud saadikutest.

Praktiliselt ei muuda puuduvad, hääletamata jätnud või kandidaati mitte toetanud saadikud võidukünnist madalamaks. Kui näiteks hääletusel osaleb 95 Riigikogu liiget, vajab kandidaat ikkagi 68 häält. Sama piir kehtib kõigis kolmes parlamendivoorus.

Kõrge künnise eesmärk on eeldada riigipea valimisel laiemat toetust kui tavalise parlamendienamuse puhul. Üksnes 51-kohalisest enamusest ei piisa. Kui ühel poliitilisel jõul või püsival koostööblokil pole 68 kohta, peab edukas kandidaat saama toetust ka väljastpoolt seda ringi.

See ei tõesta siiski ette ühegi kandidaadi tulemust. Avalikud toetusavaldused, erakondade seisukohad ja saadikute arv ei võrdu automaatselt salajase hääletuse lõpptulemusega. Kinnitamata kokkuleppeid või väidetavaid toetushääli ei saa käsitleda faktina.

Kolm vooru annavad parlamendile mitu võimalust

Riigikogus võib toimuda kuni kolm hääletusvooru. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat 68 häält, korraldatakse uus voor ja võimalikud on uued kandidaatide ülesseadmised. Kui ka teises voorus presidenti ei valita, toimub kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Kolmandas voorus ei piisa pelgalt vastasest rohkemate häälte saamisest. Ka siis peab võitja koguma vähemalt 68 poolthäält. Kui kumbki kandidaat selleni ei jõua, on Riigikogu võimalused selles menetlusetapis ammendunud.

JAH eeldab vähemalt ühte edukat Riigikogu vooru

Prognoos laheneb JAH, kui kandidaat ületab nõutud künnise esimeses, teises või kolmandas Riigikogu voorus. Pole oluline, millises voorus see juhtub või mitu kandidaati varem osales. Määrav on ametlikult kinnitatud vähemalt 68 häälega tulemus.

JAH-stsenaariumi jaoks peab parlamendis kujunema piisavalt lai toetus. See võib sündida juba enne esimest vooru või voorude käigus, kui erakonnad ja saadikud hindavad kandidaatide võimalusi uuesti. Avalik poliitiline arutelu võib anda suuna, kuid lõpptulemuse kinnitab ainult hääletus.

Enne valimisi tasub eristada kolme liiki teavet:

• põhiseaduses ja valimiskorras sätestatud reeglid on teada;
• ametlikult üles seatud kandidaadid selguvad menetluse käigus;
• üksikute saadikute tegelikud valikud jäävad kuni hääletuseni ebakindlaks.

Kui kandidaat saab ametlikus tulemuses 68 või rohkem häält, lõpeb presidendivalimine parlamendietapis ning valimiskogu selle valimise jaoks kokku ei kutsuta. Sellest piisab prognoosi JAH-tulemuseks.

EI viib otsuse ka omavalitsuste esindajate kätte

Kui ükski kandidaat ei saa kolmes Riigikogu voorus vajalikku toetust, kutsub Riigikogu esimees põhiseaduse järgi kokku valimiskogu. Prognoos laheneb sel hetkel EI, sõltumata sellest, kes hiljem valimiskogus presidendiks valitakse.

Valimiskogusse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Seetõttu muutub ka valijate ring: presidendi valimine ei jää enam üksnes 101 parlamendiliikme otsustada. Menetlusse saavad institutsionaalse rolli linnade ja valdade volikogude määratud esindajad.

See on kohaliku tasandi jaoks valimise kõige praktilisem tagajärg. Omavalitsuste esindajad ei osale Riigikogu esimeses kolmes voorus, kuid parlamendi ebaõnnestumisel saavad nad valimiskogus hääle. Nende osalemine ei tähenda rahvahääletust: elanikud ei vali presidenti otse ning valimiskogu liikmed tegutsevad põhiseaduses ja seaduses kirjeldatud korras.

Valimiskogu menetlus ei ole Riigikogu neljas voor. Seal on teistsugune koosseis ja oma hääletusloogika. Põhiseaduse järgi osalevad esimeses hääletusvoorus Riigikogu kolmandas voorus olnud kandidaadid ning nõuetekohaselt üles seatud uued kandidaadid. Vajaduse korral toimub kahe edukama kandidaadi vahel järgmine voor.

Tulemus määratakse ametliku sündmuse, mitte hinnangute järgi

Prognoosi lahendamisel järgitakse kontrollitavat sündmuste järjekorda. Esmalt vaadatakse kõigi Riigikogus toimunud presidendivalimise voorude ametlikke tulemusi. Kui mõnes neist on kandidaadil vähemalt 68 häält, on tulemus JAH.

Kui kolme vooru järel presidenti ei valita ja Riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu, on tulemus EI. Valimiskogu hilisem tulemus ei muuda seda tagasi JAH-ks, sest prognoos käsitleb just küsimust, kas riigipea selgub Riigikogus.

Tulemust ei otsustata erakonna pressiteate, poliitiku prognoosi, meedias avaldatud mitteametliku häältejaotuse ega kandidaadi enda hinnangu põhjal. Esmane avalik kinnitus tuleb presidendivalimise ametlikest tulemustest, mille avaldab Vabariigi Valimiskomisjon või valimised.ee.

Kui tulemuse suhtes algatatakse ametlik vaidlustus, tuleb enne lõplikku lahendust oodata menetluse tulemust. Tehniline katkestus, edasi lükatud hääletus või kehtetuks tunnistatud voor ei anna iseseisvalt JAH- ega EI-vastust. Määrav on õiguslikult kehtiv tulemus või valimiskogu ametlik kokkukutsumine.

Enne esimest hääletust tasub jälgida nelja märki

Kõige kasulikumad vahe-eesmärgid ei ole anonüümsed toetushäälte väited, vaid avalikud ja kontrollitavad menetlussammud. Need näitavad, kui lähedal on valimine tegelikule otsusele, kuigi ei taga tulemust.

• Riigikogu avaldatud hääletusvoorude ajakava ja kandidaatide esitamise tähtajad.
• Nõuetekohaselt registreeritud kandidaatide nimekiri.
• Erakondade ametlikud otsused ja kandidaatide avalikud toetused.
• Vabariigi Valimiskomisjoni avaldatud voorupõhised häälte arvud.

Erakondade avalikud kokkulepped võivad muuta JAH-stsenaariumi tõenäolisemaks ainult siis, kui nende taga on vähemalt 68 saadiku tegelik toetus. Samas ei saa salajase hääletuse tõttu enne ametliku tulemuse avaldamist kindlalt väita, et kõik lubatud hääled ka kandidaadile antakse.

Kui esimene või teine voor lõpeb tulemuseta, ei tähenda see veel automaatselt valimiskogu. Parlament saab jätkata põhiseaduses lubatud järgmise vooruga. Otsustusõigus laieneb omavalitsuste esindajatele alles siis, kui ka kolmas Riigikogu voor presidenti ei anna ja valimiskogu kutsutakse ametlikult kokku.

Source: Riigi Teataja