Eesti president 2026: kas 68 häält leitakse Riigikogus?

Autor: Duocom.ee poliitikatoimetus | Seisuga 2. august 2026

Eesti Vabariigi presidendi valimisel otsustab Riigikogu suutlikkus koondada ühe kandidaadi taha vähemalt 68 saadikut, kas tulemus sünnib parlamendis või tuleb kokku kutsuda valimiskogu. Ametlik valimiskord lubab Riigikogus kuni kolm hääletusvooru ning ühegi kandidaadi vajaliku häälteenamuseta liigub valimine järgmisse etappi.

Kandidaatide ametlik nimekiri, nende ülesseadmise tähtajad ja hääletusajad saavad prognoosi kõige olulisemateks uuteks andmeteks kohe pärast avaldamist. Seni ei saa erakondade üldisi koostöösõnumeid käsitleda kindlate häältena, sest presidendi valimine toimub salajasel hääletusel.

Küsimus puudutab enamat kui ühe ametikoha täitmist. Riigikogus saavutatud kahekolmandikuline enamus näitaks, et parlamendierakonnad suudavad leida tavapärasest koalitsioonipiirist laiema kokkuleppe. Valimiskoguni jõudmine tähendaks, et otsustamisse kaasatakse ka kohalike omavalitsuste esindajad.

Prognoos lühidalt

• Küsimus: kas president valitakse 2026. aastal mõnes Riigikogu hääletusvoorus?
• Tähtaeg: prognoos suletakse 30. augustil 2026.
• JAH: kandidaat kogub Riigikogus vähemalt 68 häält enne valimiskogu kokkukutsumist.
• EI: kolm parlamendivooru tulemust ei anna ja valimine liigub valimiskogusse.
• Otsustav kinnitus: Riigikogu ja Eesti riigi valimisteenistuse avaldatud ametlik tulemus.

Sulgemiskuupäev on prognoosi esitamise tähtaeg, mitte väide ametliku hääletuspäeva kohta. Valimiste tegelikud kuupäevad ja kellaajad lähtuvad Riigikogu avaldatud ajakavast.

Riigikogus on võiduks vaja vähemalt 68 häält

Riigikogus on 101 liiget. Presidendi valimiseks ei piisa kohal olnud saadikute lihtenamusest ega tavalisest valitsuskoalitsiooni häälteenamusest: kandidaat peab saama vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisu häältest ehk 68 häält.

See lävend sunnib erakondi otsima toetust üle valitsuse ja opositsiooni piiri. Isegi arvuliselt tugev koalitsioon ei pruugi üksi vajaliku tulemuseni jõuda. Samal ajal võib mitme erakonna kokkulepe anda presidendikandidaadile piisava toetuse ka siis, kui kõik osalejad ei jaga samu poliitilisi eesmärke.

Kuni kolm võimalust parlamendis

Esimeses voorus saavad Riigikogu liikmed hääletada ametlikult registreeritud kandidaatide vahel. Kui keegi 68 häält ei kogu, toimub teine voor. Selle eel on võimalik kandidaate uuesti üles seada, mistõttu võib valik ja erakondade toetuse jaotus muutuda.

Kui ka teine voor presidenti ei selgita, toimub kolmas voor kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Ka selles voorus jääb nõutav lävend samaks. Lihtsalt vastaskandidaadist rohkemate häälte saamine ei tähenda automaatselt valituks osutumist.

Kui kolmandaski voorus ei jõua kumbki kandidaat 68 häälteni, kutsub Riigikogu esimees seaduses ette nähtud korras kokku valimiskogu. Seega ei määra prognoosi tulemust kandidaatide arv ega ühe vooru napp kaotus, vaid see, kas mõni Riigikogu voor lõpeb ametliku valimisega.

Erakondade kokkulepe peab vastu pidama salajasele hääletusele

JAH-tulemuse kõige usutavam tee on varajane ja piisavalt lai erakondadeülene kokkulepe. Selleks peab kandidaadil olema avalikult või erakondade siseste otsuste kaudu nähtav toetus, mis ulatub vähemalt 68 saadikuni ja jätab varu võimalike kõrvalekallete jaoks.

Pelgalt erakonnajuhtide ühine avaldus ei taga siiski tulemust. Riigikogu liikmed hääletavad salaja ning iga saadik otsustab oma hääle üle ise. Avalikult lubatud toetus võib seetõttu hääletuskastis väheneda, kuid võimalik on ka vastupidine olukord: kandidaat saab rohkem hääli, kui erakondade ametlikest seisukohtadest paistis.

JAH-võimalust tugevdaksid eelkõige järgmised märgid:

• vähemalt 68 saadikut esindavate erakondade selge kokkulepe ühe kandidaadi suhtes;
• kandidaadi vastuvõetavus nii valitsus- kui ka opositsioonierakondadele;
• erakondade otsused, mis püsivad muutumatuna kandidaatide registreerimiseni;
• konkurendi puudumine, kes võiks kokkuleppe toetust mitme vooru vahel lõhestada.

EI-tulemus muutub tõenäolisemaks, kui parlamenti jõuab mitu sarnase toetusega kandidaati, erakonnad seavad üles oma kandidaadid või koostöö kõnelused jäävad alla 68 hääle piiri. Valimiskogu võib tunduda osale erakondadele ka teadliku strateegilise võimalusena, sest seal muutub valijaskond ja jõujooned ei kattu täpselt Riigikoguga.

Kandidaatide nimed ja hääletusajad vajavad ametlikku kinnitust

Poliitilistes aruteludes nimetatud võimalik kandidaat ei ole veel ametlik presidendikandidaat. Prognoosi hindamisel tuleb eristada avalikku valmisolekut kandideerida, erakonna toetust, nõuetekohast ülesseadmist ja ametlikku registreerimist.

Riigikogu avaldab presidendivalimise istungite korralduse ning valimiste ametlik teave ja tulemused ilmuvad ka Eesti riigi valimisteenistuse valimisportaalis. Nendest teadetest selguvad kontrollitavad kuupäevad, voorude algusajad, registreeritud kandidaadid ja häälte arvud.

Kuni need andmed pole ametlikult avaldatud, ei ole mõistlik koostada kandidaatide või voorude tabelit oletuste põhjal. Pärast avaldamist saab kandidaate võrrelda nelja konkreetse näitaja järgi: ülesseadjad, avalikult kinnitatud erakondlik toetus, igas voorus saadud häälte arv ja ametliku tulemuse kuupäev.

Oluline on jälgida ka seda, kas teise vooru eel esitatakse uusi kandidaate. Esimese vooru ebaõnnestumine ei tähenda veel vältimatult valimiskogu, sest erakonnad võivad kasutada voorude vahelist aega kompromissi leidmiseks.

Valimiskogu muudab nii osalejaid kui ka poliitilist arvestust

Valimiskogusse jõudmisel ei otsusta presidenti enam ainult Riigikogu liikmed. Parlamendisaadikutele lisanduvad kohalike omavalitsuste volikogude esindajad, mistõttu muutub kandidaatide toetuse arvutamine ja suureneb kohaliku tasandi poliitiliste suhete mõju.

See ei tähenda tingimata institutsionaalset läbikukkumist. Valimiskogu on põhiseaduslikus korras ette nähtud lahendus olukorraks, kus Riigikogu ei saavuta nõutavat kahekolmandikulist enamust. Poliitilise koostöö mõõdupuuna annab valimisviis siiski selge signaali: parlamendis valimine osutab laiale kokkuleppele, valimiskogu vajadus aga Riigikogu toetuse killustatusele.

Lugeja jaoks mõjutab valimisviis ka protsessi kestust ja nähtavust. Riigikogu võit lõpetaks valimise ühe kuni kolme vooruga. Valimiskogusse liikumine tooks juurde uue kandidaatide esitamise, toetuse koondamise ja hääletamise etapi.

Tulemus määratakse ametliku otsuse, mitte toetushinnangute järgi

Prognoos laheneb JAH, kui kandidaat kuulutatakse 2026. aasta presidendivalimistel valituks esimeses, teises või kolmandas Riigikogu voorus. Kandidaat peab ametliku tulemuse järgi saama vähemalt 68 häält ning valimiskogu ei tohi olla selleks ajaks valimise jätkamiseks kokku kutsutud.

Prognoos laheneb EI, kui Riigikogu kõik lubatud voorud lõpevad tulemuseta ja Riigikogu esimees kutsub valimise jätkamiseks kokku valimiskogu. EI ei sõltu sellest, kes hiljem valimiskogus võidab.

Vooru edasilükkamine, tehniline katkestus või mitteametlik erakondade kokkulepe ei lahenda prognoosi iseseisvalt. Määrav on Riigikogu või Eesti riigi valimisteenistuse avaldatud ametlik teade valimise tulemuse või valimiskogu kokkukutsumise kohta.

Enne esimest vooru tasub jälgida kolme pöördepunkti

Esmalt tuleb vaadata kandidaatide ametlikku registreerimist, sest alles siis on teada tegelik valik. Teiseks näitab erakondade lõplik toetuse jaotus, kas vähemalt 68 häält on paberil koos ning kui suur on võimalike kõrvalekallete varu.

Kolmandaks on otsustav iga vooru ametlik protokoll. Esimese vooru häälte jaotus võib paljastada, kas kokkulepe peab, vajab teiseks vooruks uut kandidaati või suundub protsess suure tõenäosusega kolmandasse vooru. Lõpliku vastuse annavad avalikud tulemused Riigikogu presidendivalimise lehel ja valimisteenistuse portaalis.

Source: Eesti riigi valimisteenistus