20. august 1991: 69 poolthäält taastasid iseseisvuse

Eesti Ülemnõukogu kinnitas 20. augustil 1991 kell 23.03 Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse. Otsuse poolt hääletas 69 saadikut. See ei tähendanud uue riigi asutamist, vaid 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi taastamist riikliku järjepidevuse alusel. Järgnenud ööl tuli kaitsta Tallinna teletorni, samal ajal kui Moskvas alanud riigipöördekatse hakkas kokku varisema.

Autor: Duocom.ee toimetus · Avaldatud 19. augustil 2026

Oluline lühidalt

• Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918.
• Iseseisvus taastati 20. augustil 1991 kell 23.03.
• Ülemnõukogu otsuse poolt hääletas 69 saadikut.
• Tallinna teletorni kõige kriitilisem kaitsmine toimus 21. augusti varahommikul.

Kolm otsustavat päeva 19.–21. augustil

Taasiseseisvumise otsust ei saa lahutada Moskvas alanud augustiputšist. Nõukogude Liidu võimuvõitlus muutis olukorra Eestis ohtlikuks, kuid avas samal ajal lühikese võimaluse langetada otsus, mille ettevalmistamiseks oli aastaid töötatud.

Loe ka: 19. augusti õhtu Tallinnas: vali plaan ilma ja liikluse järgi

19. august: Moskva putš muutis olukorra kiireloomuliseks

1. augusti hommikul teatati Moskvas võimu üleminekust niinimetatud Riiklikule Erakorralise Seisukorra Komiteele. Nõukogude Liidu president oli võimust isoleeritud ning riigipöörajad üritasid peatada liiduvabariikide iseseisvumise ja senise poliitilise süsteemi lagunemise.

Eestis tekitas putš otsese julgeolekuohu. Nõukogude sõjavägi viibis endiselt riigis ning polnud teada, kas Moskva uued võimupretendendid suudavad oma korraldusi jõuga kehtestada. Eesti poliitiliste jõudude jaoks tähendas see, et otsustamise aega võis olla väga vähe.

20. august: kokkulepe ja 69 poolthäält

1. augustil jätkusid arutelud Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajate vahel. Nende poliitiline lähtekoht polnud alati olnud ühesugune. Ülemnõukogu oli valitud veel nõukogudeaegse korra alusel, Eesti Komitee aga tegutses Eesti Kongressi täidesaatva organina ning rõhutas sõjaeelse kodanikkonna ja riikliku järjepidevuse keskset tähendust.

Kriitilisel hetkel suudeti leida sõnastus, mis ei kuulutanud välja uut riiki ega käsitanud Eestit lihtsalt Nõukogude Liidust lahkuva liiduvabariigina. Otsuse keskmesse jäi juba 1918. aastal rajatud Eesti Vabariigi taastamine.

Ülemnõukogu võttis kell 23.03 vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Selle poolt anti 69 häält. Hiline kellaaeg on jäänud ajaloomällu, sest hääletus toimus olukorras, kus Nõukogude sõjaväe tegevus ja Moskva putši lõpptulemus olid veel teadmata.

21. august: teletorni kaitsmine ja putši nurjumine

Tallinna teletorni kaitsmist seostatakse sageli üldiselt 20. augustiga, kuid sündmuste täpse järjestuse mõistmiseks tuleb eristada otsuse õhtut ja sellele järgnenud ööd. Kõige kriitilisem vastasseis teletornis leidis aset 21. augusti varahommikul, pärast iseseisvusotsuse vastuvõtmist.

Nõukogude sõjaväelased üritasid saada teletorni üle kontrolli. Teletorni kaitsjad, side- ja ringhäälingutöötajad aitasid hoida Eesti tele- ja raadioside toimivana. Kaitsmine oli oluline nii praktiliselt kui ka sümboolselt: sidekanalite katkemine oleks raskendanud avalikkuse teavitamist ning võinud anda jõudu putšistidele.

Sama päeva jooksul sai selgeks, et riigipöördekatse Moskvas on läbi kukkumas. Teletorni juurest taanduti ning Eestis välditi verist kokkupõrget. Nii jäi 20. augusti poliitiline otsus jõusse ka pärast sellele järgnenud kõige ohtlikumaid tunde.

Mida Ülemnõukogu otsusega tegelikult tehti

1. augusti otsuse mõte oli kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja alustada põhiseadusliku riigikorra taastamist. Sellega väljendati, et Eesti riik ei olnud õiguslikult lakanud olemast, kuigi tema territoorium oli aastakümneid Nõukogude okupatsiooni ja anneksiooni all.

Otsus ühendas kaks esinduslikku suunda. Ülemnõukogu kandis tegelikku seadusandlikku võimu Eestis, Eesti Kongress esindas aga järjepidevuse alusel määratletud Eesti kodanikkonda. Nende osalusel tuli moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesanne oli töötada välja uus põhiseadus.

Samuti seadis otsus sihiks taastada Eesti Vabariigi diplomaatilised suhted teiste riikidega. See sõnastus oli oluline: taotleti mitte esimest tunnustamist, vaid varasema iseseisva riigi suhete taastamist.

Miks räägitakse iseseisvuse taastamisest

Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sellele järgnes Vabadussõda, rahvusvaheline tunnustamine ja iseseisva riigi ülesehitamine. 1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti, kuid annekteerimist ei tunnustanud õiguslikult paljud lääneriigid.

Riikliku järjepidevuse põhimõtte järgi ei tekkinud 1991. aastal uus Eesti riik. Taastati okupatsiooni tõttu katkenud põhiseadusliku riigivõimu tegelik teostamine. Just seepärast kasutatakse väljendeid „iseseisvuse taastamine” ja „taasiseseisvumine”.

Sellel eristusel olid praktilised tagajärjed. Riigi kodakondsuse, institutsioonide ja välissuhete kujundamisel lähtuti põhimõttest, et Eesti Vabariik oli õiguslikult jätkuvalt olemas. 1991. aasta otsus sidus taastatud riigivõimu otseselt 1918. aastal loodud vabariigiga.

24. veebruar ja 20. august tähistavad eri hetki

1. veebruar on Eesti iseseisvuspäev, sest sel kuupäeval 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. See tähistab riigi sündi ja õigust ise otsustada oma poliitilise tuleviku üle.

2. august on taasiseseisvumispäev. See tähistab 1991. aasta otsust taastada Eesti riiklik iseseisvus pärast aastakümneid kestnud okupatsiooni. Kuupäevad ei võistle omavahel ega kirjelda sama sündmuse kahte nimetust.

Nende suhe on järjepidev: 24. veebruar räägib Eesti Vabariigi loomisest, 20. august selle vabariigi iseseisva riigivõimu taastamisest. Ilma 1918. aasta riigita poleks 1991. aasta otsuses olnud midagi taastada.

Miks 69 poolthäält said ajaloolise tähenduse

69 häält ei olnud pelgalt ühe parlamendiistungi tulemus. Need andsid ühise poliitilise väljenduse aastatepikkusele iseseisvusliikumisele, rahumeelsetele meeleavaldustele, kodanike komiteede tegevusele ning Eesti institutsioonide samm-sammulisele eemaldumisele Moskva kontrollist.

Hääletuse mõju tulenes ka selle ajastusest. Saadikud otsustasid olukorras, kus putšistide edu polnud veel välistatud ja Nõukogude sõjavägi oli Eestis kohal. Otsuse vastuvõtmise järel ei olnud võimalik sündmuste tulemust ette kindlalt teada.

Järgmine rahvusvaheline verstapost saabus 22. augustil 1991, kui Island tunnustas esimese riigina Eesti taastatud iseseisvust. Nõukogude Liit tunnustas Eesti iseseisvust 6. septembril 1991.

Allikakontekst: sündmuste järjestuse ja iseseisvusotsuse põhiandmete koostamisel on kasutatud Vikipeedia ülevaadet Eesti taasiseseisvumisest.

Source: Vikipeedia