Nord Pooli Eesti hind: kas 24.–30. august jääb alla 100 €/MWh?

Autor: Duocom.ee majandustoimetus · 15. august 2026

Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna augusti lõpu elektrihind sõltub eelkõige Eesti–Soome ja Eesti–Läti ühenduste vabast võimsusest ning piirkondliku tootmise saadavusest. 15. augusti 2026 seisuga on ettevaatlik baasvaade „pigem jah”, kuid kindlus on väike: 24.–30. augusti tunnihindu pole veel avaldatud ning hooldustööde ajad ja turule antav ülekandevõimsus võivad muutuda.

Nord Pooli järgi kujuneb börsihind pakkumise ja nõudluse tasakaalus. Kui odavama hinnaga elekter pääseb ühenduste kaudu Eestisse, lähenevad hinnapiirkondade hinnad üksteisele. Piiratud ühendus võib aga jätta Eesti kallima kohaliku tootmise või Läti ja Leedu hinnataseme mõjuvälja.

Loe ka: 19. augusti Eesti börsielekter: odavaimad ja kalleimad tunnid

• Prognoosiküsimus: kas 24.–30.08.2026 Eesti tunnihindade keskmine jääb alla 100,00 euro/MWh?
• Tähtaeg: hinnang lukustub 23.08.2026 kell 12.00 Eesti aja järgi.
• JAH: käibemaksuta aritmeetiline keskmine on alla 100,00 euro/MWh.
• EI: keskmine on 100,00 euro/MWh või kõrgem.
• Lõpptulemuse allikas: Nord Pooli Eesti päev-ette tunnihinnad eurodes megavatt-tunni kohta.

15.–23. augusti hinnad näitavad lähteolukorda, mitte lõpptulemust

Augusti esimese poole hinnakõikumine annab prognoosile tausta, kuid tulemust ei saa tuletada üksikutest odavatest või väga kallitest tundidest. Otsustav on terve nädala aritmeetiline keskmine, milles igal tunnil on sama kaal.

Andmeid kontrolliti 15.08.2026 kell 12.00 EEST Nord Pooli päev-ette hindade lehelt, valides tarnepiirkonnaks Eesti, valuutaks euro ja koondustasemeks tunni.

Kontrollimise hetkel ei saanud 15.–23. augusti täielikku tegelike hindade rida veel olemas olla, sest suurem osa sellest ajavahemikust oli tulevikus. Seetõttu pole aus esitada selle perioodi keskmist lõpliku arvuna. Täielik võrdlus muutub võimalikuks pärast 23. augusti tunnihindade avaldamist.

Mida tasub vaheperioodi andmetest mõõta

15.–23. augusti hindade puhul on kõige kasulikum jälgida nelja näitajat:

• perioodi käibemaksuta aritmeetilist keskmist eurodes megavatt-tunni kohta;
• üle 100 euro/MWh ulatuvate tundide arvu ja paiknemist;
• õhtuste tiputundide taset võrreldes öiste tundidega;
• Eesti hinnavahet Soome ja Lätiga samadel tundidel.

Kui Eesti hind püsib Soome hinnast järjekindlalt kõrgem, viitab see sageli sellele, et odavama põhjamaise elektri liikumist piirab ühenduse võimsus või turu muu kitsaskoht. Läti hinnaga koos liikumine võib samal ajal näidata Baltikumi ühise pakkumisolukorra tugevamat mõju.

Eesti–Soome võimsus määrab ligipääsu odavamale põhjamaisele elektrile

Eesti ja Soome vaheline ühendus seob Eesti hinnapiirkonna Põhjamaade turuga. Tavapärase ülekandevõimsuse korral saab Soome madalam hind kanduda rohkem Eestisse, kuigi hinnad ei pea täielikult võrdsustuma. Mõju sõltub sellest, kas ühendus on konkreetsel tunnil täis kasutatud ning kui suur on hinnavahe kahel pool piiri.

Hooldus või ootamatu rike võib vähendada turule antavat võimsust. Sel juhul ei piisa teadmisest, milline on ühenduse tehniline nimivõimsus: prognoosis loeb Nord Pooli hinnaparanduseks tegelikult kasutatav tunnipõhine võimsus. Piirang võib kesta mõne tunni või mitu päeva ning selle mõju on suurim ajal, mil Eesti tarbimine on kõrge ja kohalik odav tootmine napp.

Avalike teadete kontrollimiseks tuleb kõrvutada Eleringi katkestusteavet ning ENTSO-E läbipaistvusplatvormi jaotist „Transmission Infrastructure Unavailability”. Ülekandevõimsuse puhul on võrreldav näitaja ENTSO-E päev-ette pakutav piiriülene võimsus, mitte ainult ühenduse üldine tehniline kirjeldus.

1. augustil kasutada olnud kinnitatud allikateave ütleb, et piirkondlikud hooldustööd võivad ülekandevõimsust mõjutada. See ei kinnita aga iseenesest konkreetset 24.–30. augusti piirangut, selle ulatust ega kestust. Seetõttu jääb hooldus prognoosi riskiks, mitte juba toimunud sündmuseks.

Eesti–Läti ühendus võib hinnasurvet kas leevendada või Eestisse tuua

Eesti–Läti piiri mõju pole alati ühesuunaline. Kui Lätis ja Leedus on hind kõrgem, võib tugev lõunasuunaline elektrivoog suurendada Eesti hinnasurvet. Kui lõunapoolne pakkumine on soodne või põhjapoolset importi jätkub kogu Baltikumile, aitab piisav võimsus hindu ühtlustada.

Piiratud Eesti–Läti võimsus võib mõnes olukorras Eestit kõrgemast Läti hinnast eraldada. Teises olukorras võib sama piirang takistada vajaliku elektri jõudmist Eestisse. Seetõttu ei tähenda ühenduse väiksem võimsus automaatselt ei kallimat ega odavamat elektrit: suuna määravad tunnipõhine pakkumine, nõudlus ja elektrivoog.

Prognoosi jaoks tuleb vaadata vähemalt kaht asja korraga: avaldatud päev-ette võimsust mõlemas suunas ning Eesti ja Läti hinnavahet. Ainult hooldusteate pealkirjast ei saa usaldusväärselt järeldada, millises suunas Eesti hind liigub.

Tavapärase ja piiratud võimsuse stsenaariumid

Tavapärane ühenduste võimsus toetab JAH-tulemust

Kui Eesti–Soome ja Eesti–Läti ühenduste turule antav võimsus püsib tavapärase taseme lähedal, on Eesti hinnal parem võimalus järgida odavamaid naaberpiirkondi. JAH-stsenaariumi toetaksid mõõdukas tarbimine, tuuline ilm, piisav piirkondlik tootmine ning üksikute kallite tiputundide piiratud arv.

Alla 100 euro/MWh keskmine ei nõua, et kõik tunnid oleksid sellest lävendist odavamad. Näiteks võivad mõned õhtused tunnid tõusta märgatavalt üle 100 euro, kui öised ja päevased odavamad tunnid tasakaalustavad neid piisavalt.

Pikaajaline piirang suurendab EI-tulemuse riski

EI-stsenaarium muutub tõenäolisemaks, kui Eesti–Soome ühenduse võimsust vähendatakse mitmeks päevaks ajal, mil Soome hind on Eesti hinnast madalam. Riski suurendavad samaaegne kohaliku tootmise piiratus, nõrk tuuletoodang, kõrge Läti hind ja kallid õhtused tiputunnid.

Üks lühike hooldusaken ei pruugi nädala keskmist otsustada. Seevastu mitut päeva hõlmav piirang võib mõjutada kümneid tunde. Prognoosi tundlikkus sõltub seega nii võimsuse vähenemise suurusest kui ka sellest, millistele tundidele piirang langeb.

Keskmine arvutatakse 168 tunnihinnast käibemaksuta

Tulemus põhineb Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna 24.–30. augusti 2026 päev-ette hindadel. Tavapärase seitsmepäevase perioodi korral tähendab see 168 tunnihinda. Kõik negatiivsed hinnad ja hinnatipud jäävad arvutusse; väärtusi ei kärbita ega kaaluta tarbimise järgi.

Arvutusreegel on:

kõigi perioodi Eesti tunnihindade summa ÷ avaldatud tundide arv

Arvestusühik on eurot megavatt-tunni kohta ning käibemaksu ei lisata. Kui ametlikus andmestikus tehakse parandus, kasutatakse Nord Poolis lahendamise ajal kuvatavat viimast avaldatud väärtust. Ümardamata keskmist võrreldakse piiriga 100,00 euro/MWh: ka täpselt 100,00 tähendab EI-tulemust.

Tulemus kontrollitakse pärast 30. augusti viimase tunni möödumist ja kogu perioodi andmete olemasolu, eeldatavalt 31. augustil 2026. Kui mõni tund puudub, oodatakse Nord Pooli parandatud täielikku rida, mitte ei asendata puuduvat väärtust hinnanguga.

Kodutarbija arve ei võrdu börsi nädala keskmisega

Prognoosi tulemus kirjeldab hulgiturgu, mitte majapidamise lõplikku kilovatt-tunni hinda. Börsipaketiga kliendi arvet mõjutavad tema tarbimise kellaaeg, elektrimüüja marginaal, võrgutasu, maksud ja käibemaks. Kõrge hinnaga tundidel tarbiv majapidamine võib maksta rohkem isegi siis, kui nädala lihtkeskmine jääb alla 100 euro/MWh.

Fikseeritud paketiga kliendi jooksva nädala arve tavaliselt tunnihinna järgi ei muutu, kuid pikem hulgihindade periood võib mõjutada tulevasi pakkumisi. Kõige kasulikum järgmine kontroll on 23. augustil: siis saab võrrelda 15.–23. augusti täielikku hinnarida ning vaadata, kas 24. augustiks avaldatud ühenduste võimsus toetab tavapärast või piiratud võimsuse stsenaariumi.

Source: Nord Pool