Nord Pool: kas 24.–30. augusti Eesti hind jääb alla 100 €/MWh?

Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas algas 24. augustil seitsmepäevane mõõteperiood, mille tulemus sõltub kokku 168 tunnihinnast. Nord Pooli 23. augusti avaliku info järgi avaldab elektribörs jooksvaid hindu ja prognoose, kuid kogu perioodi lõplikku hinnajada veel ei ole. Seetõttu on praegu põhjendatud lähtehinnang tasakaalus: 50% võimalus, et 24.–30. augusti aritmeetiline keskmine jääb alla 100 euro/MWh. Järgmine sisuline kontroll on 26. augustil pärast uute päev-ette hindade avaldamist.

Autor: Duocom.ee toimetus
Avaldatud: 25. augustil 2026

Kas Eesti nädala keskmine jääb alla 100 euro/MWh?

• Küsimus: kas 24.–30. augusti 2026 Eesti tunnihindade keskmine on alla 100 euro/MWh?
• Ennustus sulgub: 28. augustil 2026.
• JAH: täpne aritmeetiline keskmine on alla 100,00 euro/MWh.
• EI: keskmine on 100,00 euro/MWh või kõrgem.
• Tulemuse määravad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna avaldatud tunnihinnad ilma käibemaksuta.

Lävend 100 euro/MWh vastab energia hinnale 10 senti kilovatt-tunni kohta enne käibemaksu, müüja marginaali, võrgutasu ja muid arveridu. See muudab küsimuse kodutarbijale arusaadavaks, kuid perioodi lihtkeskmist ei saa võtta tüüpilise elektriarve otsese prognoosina.

Börsipaketiga kliendi tegelik kulu sõltub sellest, millistel tundidel ta elektrit kasutab. Kui suur osa tarbimisest langeb kallitele hommiku- ja õhtutundidele, võib tarbimisega kaalutud hind olla Nord Pooli tunnihindade lihtkeskmisest kõrgem. Odavamatele tundidele nihutatud tarbimine võib anda vastupidise tulemuse.

Lõpptulemus arvutatakse 168 tunnihinna põhjal

Mõõteperiood algab 24. augustil kell 00.00 ja lõpeb 30. augustil kell 23.59 Eesti aja järgi. Iga avaldatud tunnihind saab arvutuses võrdse kaalu, olenemata sellest, kui palju elektrit selle tunni jooksul Eestis tarbiti.

Arvutusreegel on lihtne:

keskmine hind = kõigi 168 tunnihinna summa / 168

Arvesse lähevad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hinnad eurodes megavatt-tunni kohta. Negatiivseid hindu ei asendata nulliga ning väga kõrgeid üksiktunde ei jäeta välja. Käibemaksu ei lisata ja tarbimismahuga kaalumist ei kasutata.

Kui Nord Pool parandab mõne tunni ametlikku väärtust, kasutatakse tulemuse määramisel viimast avaldatud parandatud hinda. Kui mõni vajalik väärtus pole veel saadaval, jääb tulemus lahtiseks kuni täieliku hinnarea avaldamiseni.

Täpselt 100,00 euro/MWh ei loeta lävendist madalamaks. JAH-tulemus eeldab, et arvutamata keskmine on rangelt alla 100 euro/MWh; ümardamist kasutatakse alles tulemuse esitamisel.

Millised avalikud andmed on praegu teada ja mis on veel lahtine?

Nord Pool on kinnitanud, et tema platvormil avaldatakse jooksvaid elektrienergia börsihindu ja prognoose. Lõpliku vastuse annab siiski 24.–30. augusti täielik Eesti hinnajada, mitte üks prognoos, üks kallis õhtu ega kuu varasem keskmine.

1. augusti seisuga ei ole kogu 168 tunni andmestik veel moodustunud. Samuti ei piisa hinnasuuna usaldusväärseks määramiseks üksnes Nord Pooli üldisest avalikust infost: vaja on võrrelda juba avaldatud augusti hindu, mõõteperioodi seniseid tunde ning ülejäänud päevade tootmis- ja tarbimistingimusi.

Eleringi tootmis- ja tarbimisvaade aitab hinnata, kas Eesti süsteem on konkreetsel tunnil pigem impordist sõltuv või suudab nõudlust suuremas ulatuses kohaliku tootmisega katta. Üksik tasakaaluhetk ei määra siiski terve nädala keskmist.

Sama kehtib hoolduste ja ühenduste kohta. Kuni Eleringi värskeid katkestus- ja võimsusandmeid pole sama ajapunkti kohta kontrollitud, ei saa eeldada, et Eesti–Soome või Balti ühendused töötavad kogu perioodi vältel kas täisvõimsusel või piiranguga. Prognoosi suurim nõrkus ongi nende muutuvate sisendite puudulik nähtavus enne nädala lõppu.

Alla 100 euro viiv tee vajab piisavalt odavaid tunde

Tuul ja regionaalne pakkumine toetavad JAH-tulemust

Keskmise alla 100 euro/MWh viimiseks ei pea iga tund olema odav. Oluline on, et madalate ja mõõdukate hindadega tunde oleks piisavalt palju, et tasakaalustada võimalikud õhtused hinnatipud.

JAH-tulemust toetaksid eelkõige:

• tugevam tuuleenergia tootmine Eestis ja lähiturgudel;
• tavapärasest väiksem tarbimine hilissuvistel tööpäevadel ja nädalavahetusel;
• tootmisvõimsuste hea kättesaadavus Baltimaades ja Põhjamaades;
• piisav ülekandevõimsus Eesti, Soome, Läti ja teiste hinnapiirkondade vahel;
• kallite tiputundide piiratud arv ja kestus.

Tuule mõju ei sõltu ainult Eesti tuuleparkidest. Põhjamaade ja Baltikumi suurem taastuvenergia pakkumine võib langetada piirkondlikku hinnataset, kui ühendused võimaldavad odavamal elektril hinnapiirkondade vahel liikuda.

Ühenduste piirangud ja tarbimistipud võivad viia keskmise üle lävendi

Mõni kallis tund ei otsusta tulemust, kuid pikk hinnasurve võib seda teha

EI-tulemus muutub tõenäolisemaks, kui nõudluse kasv langeb kokku vähese tuule, tootmisseisakute või piiriüleste ülekandepiirangutega. Eriti tundlikud on hommikused ja õhtused tipud, mil tarbimine kasvab ning turule võib olla vaja kallima muutuvkuluga tootmist.

Keskmist tõstaksid:

• mitu järjestikust vähese tuulega päeva;
• suure tootmisüksuse ootamatu rike või kavandatud hoolduse pikenemine;
• Eesti–Soome ühenduse või Balti-sisese ülekandevõimsuse piirang;
• kõrge nõudlus naaberturgudel, mis vähendab odavama impordi võimalust;
• pikad hinnatipud, mitte üksikud erandlikud tunnid.

Ühenduse piirang ei tähenda automaatselt kõrget Eesti hinda. Mõju sõltub elektrivoo suunast, ülejäänud tootmisest ja naaberpiirkondade hindadest. Kui Eesti vajab importi ning odavama turu suunaline ühendus on piiratud, suureneb hinnatõusu oht. Teistsuguse turuolukorra korral võib mõju olla väiksem või vastupidine.

Ka hooldus ei võrdu tingimata puudujäägiga. Planeeritud töö võib olla turule juba teada ja teiste tootmisüksustega kaetud. Hinnariski kasvatab olukord, kus mitu piirangut kattuvad ning samal ajal halveneb tuuletoodangu prognoos.

Mida 100 euro piir elektriarve jaoks tähendab?

Börsihinnaga elektrilepingu puhul kandub tunnihind energia ostuhinda vastavalt tarbimisajale ja lepingu tingimustele. Eesti Energia või mõne teise müüja arvel lisanduvad lepingus ette nähtud marginaal ja maksud. Elektrilevi võrgutasu ei muutu pelgalt seetõttu, et Nord Pooli nädala keskmine liigub üle või alla 100 euro/MWh.

Näiteks tähendab börsihind 100 euro/MWh energia hulgihinda 0,10 eurot ehk 10 senti kilovatt-tunni kohta enne lisandeid. Kui kodu kasutab 200 kWh ning kogu tarbimine satuks täpselt sellise hinnaga tundidele, oleks börsienergia osa 20 eurot enne käibemaksu ja muid arveridu. Tegelik tulemus kujuneb iga tunni tarbimise põhjal.

Fikseeritud hinnaga lepinguga kliendi augustiarve ei muutu otseselt selle seitsmepäevase keskmise tõttu. Pikema aja jooksul võivad püsivalt kõrged või madalad hulgihinnad mõjutada uute fikseeritud pakkumiste taset, kuid ühe nädala tulemusest ei piisa hinnamuutuse järeldamiseks.

Börsipaketiga tarbija saab riski vähendada, kui kontrollib järgmise päeva tunnihindu enne elektriauto laadimist, boileri soojendamist või muu suure tarbimise ajastamist. Tähelepanu tasub pöörata konkreetsetele tundidele, mitte üksnes nädala aritmeetilisele keskmisele.

Järgmised andmed, mis võivad hinnangut muuta

Järgmine oluline kontrollpunkt on 26. augustil pärast järgmise päev-ette hinnakomplekti avaldamist. Siis saab võrrelda mõõteperioodi senist keskmist 100 euro/MWh lävendiga ja arvutada, millist keskmist nõuavad veel puudu olevad tunnid.

Prognoosi hinnates tasub jälgida nelja asja:

• Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna uusi tunnihindu;
• Eleringi tegelikku tootmist, tarbimist ja süsteemi bilanssi;
• Eesti–Soome ning Balti ühenduste saadaolevat ülekandevõimsust;
• värsket tuuleprognoosi Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi kohta.

Kui senine keskmine tõuseb selgelt üle lävendi, peab järelejäänud periood olema selle võrra odavam, et JAH-tulemus säiliks. Kui esimesed päevad jäävad tugevasti alla 100 euro/MWh, suudab nädal taluda mõnda kallimat tundi ilma lõpptulemust muutmata.

Lõplik vastus selgub pärast 30. augusti kõigi tunnihindade avaldamist. Tulemust ei määra prognoosimudel, elektrimüüja hinnakiri ega tarbija arve, vaid Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna sama perioodi 168 ametliku tunnihinna aritmeetiline keskmine.

Source: Nord Pool