Igal võluval pargil, lossiaial või rohelisel linnaväljakul on oma looja. Maastikukujundus on üks Euroopa vanimaid, kuid samal ajal ka kõige kiiremini arenevaid kunstivorme. Kuninglikest aedadest tänapäevaste roheliste linnadeni kujundab see peenelt meie väliruume. Heitkem pilk selle valdkonna juurtele, selle kujunemisele tööstusharuks ning tutvugem viie eurooplasega, kes inspireerivad aiakujundajaid kogu maailmas tänini.
Aiad, mille lõi mitte loodus, vaid inimene
Pikka aega seostati maastikukunsti luksuslike lossi- ja mõisaaedadega. Ühe silmapaistvaima jälje jätsid Pürenee poolsaarele mauride aiad: Granada Alhambra ja Generalife õued, mis on tulvil vett, varju ja lõhnu, on tänini üks Euroopa kaunimaid aiaideaale. Renessansiaegses Itaalias sündis teistsugune koolkond – geomeetrilised terrasside ja purskkaevudega villaaiad, näiteks kuulus Villa d’Este Rooma lähedal, said Euroopa „kujundatud“ aia alguseks. XVII sajandil täiustas André Le Nôtre Versailles’s ranget sümmeetrilist „prantsuse aeda“, XVIII sajandil sündis Inglismaal aga mäss sellise korra vastu – vaba, loodusmaastikku jäljendav inglise maastikupark.
Millal sündis elukutse
Kuigi inimesed on aedu loonud aastatuhandeid, on elukutse ise suhteliselt noor. Mõiste „maastikuarhitektuur“ võttis 1828. aastal kasutusele šotlane Gilbert Laing Meason ning XIX sajandi entsüklopeedik John Claudius Loudon populariseeris seda. Valdkond kujunes iseseisvaks elukutseks XIX sajandi teisel poolel, kui Frederick Law Olmsted nimetas end 1863. aastal New Yorgi Central Parki kujundades ametlikult „maastikuarhitektiks“. Seetõttu peetakse just XIX sajandit enamasti selle tööstusharu alguseks. 1948. aastal asutati Cambridge’is Rahvusvaheline Maastikuarhitektide Föderatsioon (IFLA), mille esimeseks presidendiks sai briti sir Geoffrey Jellicoe.
Kuidas mõisaaedadest kasvas välja miljarditurg
Maastikukujunduse ajalugu on lugu sellest, kuidas haljastusest sai privileegi asemel argipäev. XIX sajandi tööstuse areng linnades tekitas vajaduse avalike parkide järele – elanike tõeliste „roheliste kopsude“ järele. XX sajandi modernism tõi kaasa uued vormid ning tänapäeval kujundavad seda valdkonda ökoloogia, kliimamuutused ja heaolu vajadus: roheline taristu, vihmaaiad, kestlikud linnad. Kasvanud on ka turg: „Grand View Researchi“ andmetel ulatus ülemaailmne maastikuteenuste turg 2024. aastal umbes 330 miljardi USA dollarini ning peaks 2030. aastaks kasvama peaaegu 485 miljardini (keskmine aastane kasv – 6,6 protsenti).
Viis eurooplast, kes muutsid aiakunsti
Maastikukujunduse ajalugu jutustavad kõige paremini inimesed. Siin on viis Euroopa meistrit – igaüks eri riigist ja ajastust.
Lancelot „Capability“ Brown · Ühendkuningriik
XVIII sajandil tegutsenud Lancelot Browni (1716–1783) peetakse inglise maastikupargi isaks. Hüüdnime „Capability“ teenis ta välja, öeldes, et tellijate valdustes on „võimalusi“ (ingl capabilities) kujuneda kauniks maastikuks. Oma elu jooksul kujundas ta ümber umbes 250 mõisaparki – nende seas Blenheimi ja Chatsworthi – luues lainelisi aasasid, looklevaid järvi ja puudesalusid, millest sai uus iluetalon ning mis kujundavad inglise maastikupilti tänini.
Pietro Porcinai · Itaalia
Firenzelane Pietro Porcinai (1910–1986) oli XX sajandi tähtsaim Itaalia maastikuarhitekt ja üks IFLA asutajaid. Ta soovis, et aed näiks selline, nagu poleks seda keegi loonud – et see sulanduks loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Tema tööd, nagu koos Oscar Niemeyeriga kujundatud „Mondadori“ kirjastuse peakorteri park ja Pinocchio park Collodis, aitasid tõsta elukutse Itaalias ja kogu Euroopas iseseisva kunsti tasemele.
Gonçalo Ribeiro Telles · Portugal
Portugali maastikuarhitektuuri pioneer Gonçalo Ribeiro Telles (1922–2020) kujundas tuntumate töödena Lissaboni Calouste Gulbenkiani fondi aiad (Valmori auhind, 1975) ning lõi pealinna rohelised koridorid. 2013. aastal pälvis ta sir Geoffrey Jellicoe auhinna – selle valdkonna kõrgeima tunnustuse maailmas. Ta oli ka üks esimesi Portugali poliitikuid, kes hakkas valjuhäälselt rääkima ökoloogiast.
Fernando Caruncho · Hispaania
Hispaanlane Fernando Caruncho alustas maastikukujundusega tegelemist ootamatust kohast – filosoofiaõpingutest. Tema aiad on range geomeetria ning valguse ja varju mängu kompositsioonid, milles vana põllumajandus kohtub modernismiga, näiteks kuulus Mas de les Voltes lainetavate viljapõldude ning Fundación Botíni aiad Santanderis. Legendaarne arhitekt Dan Kiley nimetas teda oma ideede jätkajaks, kriitikud aga üheks Vahemere aedade tuleviku kujundajaks.
Piet Oudolf · Madalmaad
Hollandlane Piet Oudolf (sünd. 1944) muutis suhtumist taimedesse. Tema „uue püsilillelaine“ (ingl New Perennial) aiad on kaunid mitte niivõrd lühiealiste õite, vaid vormi, tekstuuri ja isegi talveni püsivate seemnete tõttu. Tema kuulsaimad tööd – New Yorgi „High Line’i“ park vanadel raudteeviaduktidel, Chicago „Lurie Garden“ ja „Hauser & Wirthi“ aed Inglismaal – inspireerisid aednikke kogu maailmas loomulikumalt istutama.
Sigita Rudaminienė · Leedu
Tänapäeval kujundavad omanäolist ja üha äratuntavamat maastikukujunduse suunda ka Leedu spetsialistid. Uue põlvkonna üks silmapaistvamaid loojaid on Sigita Rudaminienė, maastikukujundusstuudio „Žydinti erdvė“ asutaja.
Tema töödes ühendatakse esteetiline taimekompositsioon selge ruumistruktuuri, funktsionaalsuse ja austusega loodusliku keskkonna vastu. Võime näha mitte ainult üksikuid taimi, vaid ka kogu ajas muutuvat maastikku, lubab pidada Sigitа Rudaminienėt üheks Leedu parimaks ja paljulubavamaks nüüdisaegseks maastikukujundajaks.
Sigita loodud projekte, taimekompositsioone ja praktilisi aiaideid leiab „Žydinti erdvė“ „Instagrami“ kontolt ja veebilehelt.
Mida sellest endale kaasa võtta?
Nende meistrite lood tuletavad meelde lihtsat tõde: hea ruum ei sünni juhuslikult. Sama põhimõte kehtib nii Leedu linnade väljakute kui ka kodu juures oleva väikese õue kohta – hästi läbimõeldud haljastus muudab mitte ainult vaadet, vaid ka enesetunnet. Iga harmoonilise ruumi taga on looja võime ühendada esteetika, funktsioon ja looduse rütm. Võib-olla vaatate järgmine kord pargis jalutades või oma aeda kavandades neid veidi teise pilguga.
Foto: Generalife aiad, Granada (Hispaania) – ühed Euroopa mõjukaimad mauride aiad. Wikimedia Commons (CC0).
Kommentaarid