25. oktoober 1936: Berliini-Rooma telje kujunemine

1. oktoobril 1936 teatas Itaalia välisminister Galeazzo Ciano Saksamaa ja Itaalia suhete lähenemisest, mida Benito Mussolini nimetas Berliini-Rooma teljeks. See oli uus nähtav verstapost kahe autoritaarse riigi koostöös ajal, mil Euroopa julgeolekut kujundasid Hispaania kodusõda, Saksamaa relvastumine ja Rahvasteliidu mõju nõrgenemine. Kuupäev aitab mõista sõdadevahelise diplomaatia muutumist, kuid ei tähenda, et üks kokkulepe oleks Teise maailmasõja põhjustanud.

Mida 1936. aasta oktoobris välja kuulutati?

Britannica seostab Berliini-Rooma telje nimetuse 1936. aasta oktoobris avalikuks saanud Saksamaa ja Itaalia suhete lähenemisega. Kuupäevana märgitakse sageli 25. oktoobrit, mil Ciano teatas kokkuleppest. Ajaloolaste käsitluses tuleb algallikate kuupäevi ja nimetuse kasutust siiski kontrollida: hilisemad kokkuvõtted võivad koondada ühe nimetuse alla diplomaatilise kokkuleppe, selle väljakuulutamise ja Mussolini sõnastuse. Kuupäeva tähendus sõltub seega ka sellest, kas räägitakse suhete kokkuleppimisest, avalikust teatest või telje-nimetuse kasutamisest.

„Telg” kirjeldas poliitilist suunda ja koostööd, mitte veel hilisema sõjalise liidu üksikasjalikku lepingut. Tegemist polnud üheainsa dokumendiga, mis oleks määranud ette kõik kahe riigi järgnevad sammud. Nimetus andis pildi Berliini ja Rooma lähenemisest ning nende püüdest mõjutada Euroopa jõuvahekorda. Seetõttu on kasulik käsitleda 25. oktoobrit diplomaatilise suuna tähisena, mitte hetkena, mil tekkis täielikult välja kujundatud sõjaline blokk.

Miks Berliin ja Rooma lähenesid?

Adolf Hitleri Saksamaa ja Benito Mussolini Itaalia olid mõlemad autoritaarsed riigid, kelle juhid vastustasid liberaalset demokraatiat ja kommunismi. Nende huvid ei olnud algusest peale identsed, kuid 1930. aastate keskel lõid ühised vastasseisud ja rahvusvahelised kriisid tingimusi koostööks. Lähenemist toetasid nii ideoloogiline sugulus kui ka vastasseisud, milles mõlemad valitsused soovisid oma mõju suurendada.

Itaalia tungis 1935. aastal Etioopiasse. Rahvasteliidu vastumeetmed süvendasid Mussolini konflikti lääneriikidega. Saksamaa oli samal ajal rikkunud Versailles’ lepingu piiranguid, taastanud kohustusliku sõjaväeteenistuse ja saatnud 1936. aasta märtsis väed demilitariseeritud Reinimaale. Need sammud näitasid, et senine Euroopa julgeolekukorraldus oli surve all. Oluline on, et telje kujunemine toimus nende arengute taustal, mitte eraldiseisva sündmusena.

Hispaania kodusõda, mis algas 1936. aasta suvel, tõi Saksamaa ja Itaalia koostöö veel nähtavamalt esile. Mõlemad toetasid kindral Francisco Franco mässulisi, samal ajal kui Nõukogude Liit toetas Hispaania vabariiklasi. Konflikt oli korraga Hispaania sisekriis ja rahvusvaheline vastasseis, kus Euroopa riigid toetasid eri pooli. See andis Berliini ja Rooma lähenemisele praktilise mõõtme, kuigi ei tähendanud, et nende riikide välispoliitika oleks muutunud täiesti ühtseks.

Mida telg Euroopa julgeolekus muutis?

Telje väljakuulutamine andis märku, et Saksamaa ja Itaalia otsisid ühist diplomaatilist joont. Teistele Euroopa riikidele muutus nähtavamaks, et nende koostöö võib mõjutada kriise väljaspool nende piire. See ei tähendanud, et Berliin ja Rooma oleksid kohe loonud ühtse käsuliini või lahendanud kõik omavahelised erimeelsused. Muutus seisnes eelkõige koostöö avalikus raamimises ja selles, kuidas seda Euroopa jõuvahekordade kontekstis tajuti.

Eesti lugeja jaoks aitab sündmust paigutada laiemasse julgeolekupilti. Väikeriikide võimalused sõltusid suuresti sellest, kuidas suurriigid kokkuleppeid pidasid ja millised jõud Euroopas kaalusid. Rahvasteliidu nõrgenemine, agressiivsed välispoliitilised sammud ning kollektiivse julgeoleku ebaõnnestumised tegid senise korra üha ebakindlamaks. Telg oli üks selle muutuse tunnuseid, mitte kogu muutuse põhjus.

Sõdadevaheline diplomaatia ei liikunud sirgjooneliselt ühe lepingu juurest sõjani. Selle aja sündmuste seas olid eri riikide otsused, vastasseisud ja läbikukkunud katsed konflikte ohjeldada. Berliini-Rooma telg aitas kujundada uut koostöömustri, mille ametlikum ja sõjaliselt siduvam vorm selgus alles hiljem.

Kuidas erines telg 1939. aasta teraspaktist?

1. aasta poliitilist lähenemist ei tohi samastada 1939. aasta teraspaktiga. Saksamaa ja Itaalia sõlmisid teraspakti mais 1939 ning see vormistas koostöö palju siduvamalt, hõlmates poliitilist ja sõjalist toetust. Berliini-Rooma telje väljakuulutamine oli varasem samm suhete lähenemises, mitte sama lepingu teine nimi. Vahe on oluline: 1936. aasta nimetus kirjeldas kujunevat poliitilist suunda, 1939. aasta pakt aga juba ametlikumat kohustuste süsteemi.

Lühike ajajoon aitab verstaposte lahus hoida:

• 1935–1936: Itaalia sõda Etioopias ja Saksamaa sammud Versailles’ lepingu piirangute vastu süvendasid pingeid.
• 1936: Saksamaa ja Itaalia suhete lähenemine sai avaliku nimetuse Berliini-Rooma telg; mõlemad toetasid Hispaania kodusõjas Francot.
• 1939: teraspakt muutis koostöö ametlikumaks ja sõjaliselt siduvamaks.

Järgmine kontrollitav verstapost on 1939. aasta teraspakt: selle teksti ja allkirjastamise kuupäeva kõrvutamine 1936. aasta teadaandega näitab, kuidas poliitiline lähenemine vormistati hiljem siduvamaks liiduks.

Allikakontekst: artikli kuupäev ja telje käsitlus lähtuvad Encyclopaedia Britannica ülevaatest Axis Powers; kuupäeva ja nimetuse tõlgendamisel tuleb arvestada, et üldkäsitlused võivad eristada kokkuleppe sõlmimist, avalikustamist ja nimetuse kasutamist.

Source: Encyclopaedia Britannica