Eesti tõstab metsseajahi sihti ligi poole võrra

Koostanud Duocom.ee toimetus Keskkonnaameti 2026. aasta teate põhjal.

Keskkonnaamet tõstis Eestis metsseajahi küttimissihi 12 600 loomani. Mais 2026 määratud esialgne maht oli 8585 metssiga, seega lisandus 4015 looma ehk ligikaudu 47 protsenti. Otsus tehti pärast uute seireandmete laekumist ja sigade Aafrika katku ehk SAK-i levikuolukorra hindamist.

Kinnitatud arv näitab, kui palju metssigu tuleb küttida, mitte juba tabatud loomade hulka. Üleriigilise sihi kasv ei tõenda ka seda, et metssigade arvukus oleks suurenenud kõigis maakondades. Keskkonnaameti kirjelduse järgi on piirkondlik olukord ebaühtlane ning küttimismahud lähtuvad nii seireandmetest kui ka haiguse levikuriskist.

Saare maakonnale langeb 4800 looma

Keskkonnaameti avaldatud suurimatest maakondlikest mahtudest eristub selgelt Saare maakond. Seal tuleb küttida 4800 metssiga ehk ligikaudu 38 protsenti kogu Eesti sihist.

Nende viie maakonna mahud annavad kokku 9200 looma ehk umbes 73 protsenti üleriigilisest sihist. Ülejäänud Eesti arvele jääb seega kokku 3400 looma, kuid Keskkonnaameti teates ei ole nende täpset maakondlikku jaotust esitatud. Tabel ei ole seetõttu kogu Eesti koondnimekiri, vaid näitab viit suurimat avaldatud mahtu.

Jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul arvestati sihtide määramisel Keskkonnaagentuuri seireandmeid, maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid ning SAK-i levikuolukorda. See tähendab, et 4015 lisandunud looma ei jaotatud maakondade vahel võrdselt, vaid mahud seoti piirkondliku vajadusega.

Miks mais seatud sihti suurendati

Metssigade arvukus on viimastel aastatel piirkonniti oluliselt kõikunud. Türna selgituse järgi vähenes see pärast SAK-i laialdasemat levikut 2025. aastal mitmel pool, kuid mõnes piirkonnas püsib metssigade asustustihedus kõrge. Seetõttu ei saa riikliku küttimissihi suurenemisest teha järeldust ühetaolise arvukuse kasvu kohta kogu Eestis.

Keskkonnaameti eesmärk on hoida metssigade asustustihedus alla kolme looma 1000 hektari jahimaa kohta. Suuremad maakondlikud kvoodid osutavad piirkondadele, kus seireandmete, jahindusnõukogude ettepanekute ja epidemioloogilise olukorra koosmõju järgi on küttimisvajadus kõige suurem. Need arvud ei näita eraldi, kui palju metssigu igas maakonnas praegu elab.

SAK-i tõrje puudutab ka seafarme

Keskkonnaameti andmetel on Eesti metssigade asurkond SAK-i peamine looduslik reservuaar. Arvukuse vähendamise eesmärk on piirata viiruse levikut metsseapopulatsioonis ja vähendada selle jõudmise ohtu seakasvatusettevõtetesse.

Jahimeestele tähendab suurem siht suuremat küttimiskoormust, eriti Saare ja Hiiu maakonnas ning Harju-, Lääne- ja Lääne-Virumaal. Keskkonnaameti teates ei nimetata elanikele uusi otseseid kohustusi ega piiranguid; otsuse praktiline mõju koondub jahikorraldusele ning SAK-i riski vähendamisele metsades ja seafarmide ümbruses.

Keskkonnaamet jälgib koos Keskkonnaagentuuri, Põllumajandus- ja Toiduameti ning jahimeestega jooksvalt nii haiguse levikut kui ka metssigade arvukust. Kui epidemioloogiline olukord muutub, saab maakondlikke küttimismahte jahiaasta jooksul uuesti korrigeerida. SAK-i puudutavat teavet avaldab Põllumajandus- ja Toiduamet oma veebilehel.

Source: Estonian Environmental Board News