28. oktoober Eesti ajaloos: alusta pere- ja koduloost

1. oktoober võib olla hea lähtekoht pere või kodukoha ajaloo uurimiseks, kuid kuupäeva külge ei tasu siduda sündmust ilma kontrollitava allikata. Rahvusarhiivi AIS aitab leida arhiivikirjeldusi ja digitaalarhiivist saab vaadata digiteeritud materjale. Nii saab liikuda üldisest mälestusest konkreetse inimese, paiga ja dokumendini.

Arhiiviotsing ei anna alati kohe kindlat vastust. Sama nimega inimesi võib olla mitu ning kirje pealkiri üksi ei pruugi näidata, kas dokument puudutab sinu sugulast või kodukohta. Tulemuse mõistmiseks tuleb vaadata ka aega, asukohta ja seda, millises arhiivis ning millise tegevuse käigus dokument tekkis.

Alusta küsimusest, mitte ühest kuupäevast

Enne otsingut pane kirja, mida tahad teada. Näiteks: kus elas sinu vanavanaema, millal pere kolis või millise asutusega oli seotud koduküla kool? Selge küsimus aitab otsustada, kas otsida inimest, paika või kindlat ajavahemikku.

1. oktoober võib olla perekonnas oluline kuupäev, näiteks kirja, foto või suulise mälestuse järgi. Kasuta seda esialgse vihjena, mitte tõendina, et samal päeval toimus mõni suurem ajaloosündmus. Kontrolli, kas kuupäev leidub dokumendil endal, hilisemas kirjelduses või ainult perekonnaloos. Nii saad eristada, mida allikas ütleb ja mida on aja jooksul mälestusele juurde seostatud.

Pane uurimise alguses kirja teadaolevad variandid:

• inimese täisnimi ja võimalikud nimekujud;
• küla, vald, linn või muu seotud paik;
• umbkaudne sünni-, elu- või kolimisaeg;
• kust esialgne info pärineb, näiteks pere märkmikust, fotolt või sugulase meenutusest.

Need märkmed aitavad otsingut kitsendada ja hiljem eristada, mida dokument kinnitab ning mis jääb oletuseks. Ka ebatäpne ajavahemik on kasulik lähtekoht, kui märgid selle oletusena ega käsitle seda kindla faktina.

AIS aitab leida arhiivikirjeldusi

Rahvusarhiivi infosüsteem AIS võimaldab otsida arhiivikirjeldusi. Otsingut tasub alustada nimega ning lisada seejärel koht või ligikaudne ajavahemik. Kui täpne nimi tulemusi ei anna, proovi nime eri kirjapilte ja võimalikke varasemaid nimekujusid.

Ühe otsingu järel ei pea kohe otsustama, et sobiv kirje on leitud või et vajalikku dokumenti pole olemas. Otsingutulemused võivad kirjeldada toimikuid, kogusid või üksikuid dokumente; kirjeldus aitab leida materjali, kuid ei pruugi ise vastata uurimisküsimusele. Ava asjakohase kirje täpsem kirjeldus ja vaata, kelle või millise asutuse tegevusega see seotud on. Kirjeldusest saadud vihje aitab otsustada, kas materjal võiks sinu küsimusele vastata.

Kui otsid kodukoha ajalugu, alusta paiganimest ning lisa võimalusel ajavahemik või asutuse nimi. Kohtade nimed ja piirid võivad olla eri aegadel muutunud. Seetõttu tasub proovida ka lähedalasuvaid kohti ja teadaolevaid varasemaid nimekujusid, kuid tulemuse sobivust tuleb hinnata dokumendi kirjelduse järgi. Nii ei jää otsing sõltuma ainult ühest tänapäevasest kohanimest.

Digitaalarhiivist saad vaadata digiteeritud materjale

Rahvusarhiivi digitaalarhiiv võimaldab tutvuda digiteeritud arhiivimaterjalidega. Kui otsingust leitud materjal on digiteeritud, saab seda vaadata veebis. Arhiivikirjelduse ja digiteeritud dokumendi roll on erinev: kirjeldus aitab materjali üles leida, dokumendi sisu aga võimaldab kontrollida, mida allikas tegelikult ütleb.

Kui kirje juures pole materjali digitaalselt vaadatav, ei tähenda see iseenesest, et dokumenti pole olemas. AIS-i kirje võib anda infot arhiivimaterjali kohta ka siis, kui digiteeritud koopiat pole. Pane kirja kirje pealkiri ja muud tuvastavad andmed, et saaksid vajadusel jätkata otsingut Rahvusarhiivi juhiste järgi. Nii jääb alles konkreetne lähtekoht ka siis, kui dokument ise pole veebis avatud.

Kontrolli nime, aega, kohta ja dokumendi päritolu

Sarnase nimega kirjete puhul on eksliku samastamise oht suur. Ka perekonnanimi üksi ei tõesta sugulust. Võrdle võimaluse korral sünniaega või vanust, elukohta, pereliikmeid ja dokumentides mainitud sündmusi. Mida rohkem tunnuseid klapib, seda põhjendatum on seos, kuid üks sobiv detail ei pruugi küsimust lõplikult lahendada.

Vaata ka dokumendi päritolu. Kes selle koostas, millal ja mis eesmärgil? Asutuse nimekiri, kiri või hilisem kokkuvõte võib kirjeldada sama inimest eri vaatenurgast. Enne järelduse tegemist loe dokumenti koos arhiivikirjeldusega ning arvesta, millise aja ja olukorra kohta see käib. Arhiivikirjeldus annab materjali kohta konteksti, dokument ise aga on see, mille põhjal saad kontrollida konkreetset väidet.

Kasulik on pidada lihtsat märkmeraamatut, kuhu märgid otsingusõnad, vaadatud kirjed ja allikad. Jaga märkmed kolmeks: mida dokument selgelt kinnitab, mida see üksnes vihjab ja mida tuleb veel kontrollida. Nii jäävad pere mälestused väärtuslikuks lähtepunktiks, kuid ei muutu märkamatult tõendatud faktideks.

Kodukoha lugu võib alata väikesest vihjest

Üks vana foto, aadress või mainimine koolist võib viia kohaliku ajaloo uurimiseni. Kui tead perekonna seost kindla paigaga, otsi AIS-ist lisaks inimese nimele ka paiganime ja võimalikke asutusi. See võib aidata leida kirjeldusi, mis annavad inimese elule laiemat konteksti.

Esimese otsinguringi lõpus küsi endalt: kas leitud dokument seob inimese õige koha ja ajaga ning kas selle päritolu on arusaadav? Kui vastus on ebakindel, hoia järeldus esialgsena ja jätka otsimist teiste nimekujude või paiganime variantidega. Nii saab ühest kuupäevast või peremälestusest kontrollitav uurimisküsimus, mille juurde jäävad alles ka allikad ja lahtised küsimused.

Source: Rahvusarhiiv