13. oktoober Eesti ajaloos: kuidas leida kontrollitud seoseid

1. oktoobri kohta Eesti ajaloos ei tasu teha kindlat väidet enne, kui kuupäev on algallikas kontrollitud. DIGAR-ist, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist, Rahvusarhiivist ja muuseumide digikogudest saab otsida ajalehti, fotosid, saateid ning dokumente, mis aitavad leida päevaga seotud sündmuse või kultuuritegelase ja mõista selle kohalikku konteksti. Kui otsene seos päevaga puudub, saab allikate abil uurida oktoobri Eesti kultuurilugu, omistamata konkreetsele kuupäevale tõendamata tähendust.

Alusta DIGAR-i ajalehtedest

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR võimaldab otsida digiteeritud Eesti väljaandeid ja muid kogusid. Ajalehekuupäeva järgi otsides võib 13. oktoobri numbrist leida sündmuse, teate või kultuuritegelasega seotud kajastuse. DIGAR-i kogu kirjeldus selgitab, milliseid materjale sealt otsida saab; konkreetne ajalooline väide peab aga tuginema konkreetsele väljaandele ja numbrile.

Otsingut tasub alustada kuupäeva ning võimaliku kohanime, inimese nime või sündmuse nimetuse kombinatsioonidega. Otsingus võib kasutada ka nime kirjapildi variante, sest vanas trükis ei pruugi see vastata tänapäevasele kirjaviisile. Lisaks võib digiteeritud teksti automaattuvastus tähti valesti lugeda. Seetõttu ei pruugi tulemuse puudumine tõendada, et sündmust ei toimunud. Otsingukatke leidmise järel ava väljaande lehekülje kujutis ja kontrolli, mida seal tegelikult kirjas on.

Kontrolli kuupäevaseost algmaterjalist

Rahvusarhiiv säilitab ja vahendab Eesti arhiivimaterjale. Kui otsing viib dokumendini, vaata dokumendi enda kuupäeva, kirjeldust ja päritolu. Elulookirje või sündmuse üldine ajalugu ei tõenda iseenesest, et midagi toimus just 13. oktoobril.

Kuupäevaseost kinnitavad otsesed märked algmaterjalis: näiteks samal päeval ilmunud ajalehenumber, dateeritud kiri, protokoll või päevikukanne. Foto puhul tuleb vaadata nii pildi enda andmeid kui ka selle kontrollitavat kataloogikirjet. Need võivad kinnitada eri asju: foto võib näidata inimest või paika, kuid selle tegemise aeg ja kujutatud sündmuse päev ei pruugi olla samad.

Kui allikas nimetab ainult kuud või aastat, tuleb seost esitada sama täpsusega. Täpsemat päeva ei saa tuletada hilisemast eluloost ega sündmuste tavapärasest ajajoonest. See eristus aitab lugejal aru saada, kas kuupäev on dokumendiga kinnitatud või on tegu hilisema kirjeldusega.

Mida ajaleht või foto näitab?

Ajalehenumber võib näidata, kuidas kohalik väljaanne sündmust oma lugejatele esitas: milline teade paigutati leheküljele, milliseid inimesi nimetati ning millist paika või asutust mainiti. Selline materjal pakub vaadet toonasesse avalikku ellu ja aitab paigutada leiu kohaliku ajaloo sisse. Samas kajastab ajaleht oma aja toimetuslikke valikuid ega pruugi sündmust täielikult kirjeldada.

Foto võib lisada teavet ruumi, hoonete, riietuse või osalejate kohta. Pildiallkiri ja kataloogiandmed aitavad selgitada, kes või mis on jäädvustatud ning millal ja kus foto tehti. Kui kuupäev pärineb ainult hilisemast kirjeldusest, tasub seda lugejale öelda ja eristada pildil või dokumendil endal olevast märkest.

Võrdle leide ERR-i ja muuseumide kogudega

Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv ja muuseumide digikogud laiendavad otsingut ajalehtedest kaugemale. Muuseumikogus võib leiduda ese, foto või dokument, mida DIGAR-i tekstotsingust ei leia; ERR-i arhiivist võib otsida audiovisuaalset materjali. Otsingut saab suunata inimese, koha, asutuse või sündmusega seotud nimetuste järgi ning võrrelda kirjete kuupäevi ja kirjeldusi.

Kogu kirjeldus on kasulik teeviit, kuid ei pruugi kinnitada päevapõhist väidet. Kirje võib anda esemele ligikaudse dateeringu või nimetada pildil kujutatud isiku, täpsustamata sündmuse päeva. Kui algmaterjalid annavad eri täpsusega infot, tuleb see erinevus säilitada: üks allikas võib kinnitada, et teade ilmus kindlal päeval, teine aga ainult seda, et foto pärineb laiemast ajajärgust.

Kui 13. oktoobri seost ei õnnestu algmaterjalist kinnitada, saab leitud materjali kasutada oktoobri Eesti kultuuriloo käsitlemiseks, kuid konkreetset aastapäeva väidet tegemata. Nii jääb lugu allikatele truuks ning lugeja näeb, mida need tõendavad ja mida mitte.

Kuidas arhiivileid lugejale esitada?

Nimeta väljaanne või kogu, dokumendi liik ja kuupäev ning võimaluse korral lehekülg või kataloogikirje. Seejärel kirjelda, mida materjal näitab ja milline osa on tõlgendus. Näiteks dateeritud ajalehenumber võib kinnitada, et väljaanne avaldas sel päeval kindla teate; see ei pruugi üksi tõendada kõiki kirjeldatud sündmuse üksikasju.

Lugeja saab kontrolli ise jätkata, kui viide osutab piisavalt täpselt konkreetsele numbrile või kirjele. Enne 13. oktoobri seose esitamist ava ajalehe lehekülg, arhiividokument või muuseumikirje ja kontrolli päevamärget koos materjali kirjeldusega. Kui seal leidub selge kuupäev ja seos Eesti kultuurilooga, saab selle põhjal sündmust kirjeldada; kui allikas märgib vaid kuu või aasta, jääb väide sama üldiseks.

Source: Eesti Rahvusraamatukogu DIGAR