2. september Eesti ajaloos: USA taastas suhted Eestiga

1. septembril 1991 taastasid Ameerika Ühendriigid ja Eesti Vabariik diplomaatilised suhted. See samm kinnitas, et pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai kahe riigi ametlik suhtlus taas täielikult toimida. Sõna „taastasid“ on oluline: USA oli tunnustanud Eesti riiki juba 1922. aastal ega pidanud Eestit 1991. aastal esimest korda tekkinud riigiks.

Sündmuse mõistmiseks tuleb eristada Eesti tegelikku olukorda Nõukogude okupatsiooni ajal ja riigi õiguslikku püsimist. Eesti ei saanud aastakümneid iseseisvalt oma territooriumi valitseda, kuid USA ei tunnustanud Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu seaduslikuna.

• 1922: USA tunnustas Eesti Vabariiki.
• 1940: USA ei tunnustanud Eesti liitmist Nõukogude Liiduga.
• 2. september 1991: Eesti ja USA taastasid diplomaatilised suhted.

Autor: Duocom.ee toimetus

USA tunnustas Eesti Vabariiki juba 1922. aastal

Ameerika Ühendriikide ja Eesti ametlike suhete algus ulatub 1922. aastasse. USA välisministeeriumi ajalooameti ülevaate järgi tunnustasid Ühendriigid sel aastal Eesti iseseisvust. Seetõttu ei alanud kahe riigi suhete õiguslik lugu 1991. aastal nullist.

Tunnustamine tähendab rahvusvahelises suhtluses seda, et üks riik käsitleb teist iseseisva riigina. Eesti puhul lõi 1922. aasta otsus aluse riikidevahelistele diplomaatilistele suhetele ja kinnitas Eesti Vabariigi koha rahvusvahelises süsteemis.

See varasem tunnustus aitab mõista 1991. aasta sõnastust. Kui USA oleks pidanud Eesti Vabariiki täiesti uueks riigiks, oleks saanud rääkida esmatunnustamisest või uute suhete loomisest. Ametlikus käsitluses räägitakse aga diplomaatiliste suhete taastamisest.

1940. aasta anneksiooni USA ei tunnustanud

1. aastal kaotas Eesti Nõukogude okupatsiooni tõttu võimaluse tegutseda oma territooriumil iseseisva riigina. Nõukogude Liit liitis Eesti enda koosseisu, kuid Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud seda anneksiooni seaduslikuna.

Mittetunnustamispoliitika ei tähendanud, et USA oleks saanud okupatsiooni tegelikku olukorda muuta. Eesti territooriumi kontrollis Nõukogude võim ning Eesti põhiseaduslikud institutsioonid ei saanud kodumaal tavapäraselt tegutseda. Poliitika tähendus seisnes selles, et sunniviisilist territoriaalset muudatust ei käsitletud õiguspärasena.

Lihtsustatult eristas USA kahte küsimust: kes kontrollib Eesti territooriumi ja kellele kuulub õigus seda riiki esindada. Nõukogude Liidu tegelik kontroll oli vaieldamatu, kuid sellest ei järeldatud, et Eesti Vabariik oleks õiguspäraselt lakanud olemast.

Selles seisnebki mittetunnustamispoliitika praktiline tähtsus Eesti ajaloo jaoks. See hoidis rahvusvahelises käsitluses alles vahe Eesti okupeerimise ja Eesti riigi seadusliku kadumise vahel. Esimene toimus, teist USA poliitika kohaselt ei toimunud.

Õiguslik järjepidevus ühendas sõjaeelse ja taastatud Eesti

Riigi õiguslik järjepidevus tähendab, et Eesti Vabariiki pärast 1991. aastat käsitletakse sama riigina, mis kuulutati välja 1918. aastal ja mida USA tunnustas 1922. aastal. Iseseisvuse taastamine ei loonud selle käsitluse järgi uut Eesti riiki, vaid lõpetas olukorra, kus olemasolev riik ei saanud okupatsiooni tõttu oma territooriumil vabalt tegutseda.

Seda põhimõtet võib võrrelda vahega inimese õiguste ja nende tegeliku kasutamise vahel. Õiguste jõuga piiramine ei tähenda tingimata, et õigused ise muutuvad õiguspäraselt olematuks. Samamoodi ei võrdsustata Eesti riikliku võimu katkestamist Eesti Vabariigi seadusliku lõppemisega.

Järjepidevuse mõte puudutab enamat kui diplomaatilist sõnavara. See selgitab, miks taastatud Eesti sai lähtuda oma varasemast riiklusest, mitte hakata rahvusvahelises suhtluses üles ehitama täiesti tundmatu uue riigi identiteeti.

USA mittetunnustamispoliitika toetas seda käsitlust väljastpoolt. Ühendriigid ei saanud säilitada Eestis iseseisvat riigivõimu, kuid nad ei andnud anneksioonile oma õiguslikku heakskiitu. Nii jäi 1922. aasta tunnustuse ja 1991. aasta suhete taastamise vahele poliitiline järjepidevus.

Miks taastati suhted alles 2. septembril 1991?

Eesti taastas oma iseseisvuse 1991. aasta augustis. See lõi võimaluse, et Eesti Vabariik saab taas ise oma territooriumilt välissuhteid korraldada ning teised riigid saavad temaga tavapäraseid diplomaatilisi suhteid pidada.

2. septembril 1991 taastasid Ameerika Ühendriigid diplomaatilised suhted Eestiga. Kuupäev tähistab seega kahe riigi ametliku suhtluse praktilist taastumist pärast aastakümneid, mil Eesti ei saanud okupatsiooni tõttu iseseisvalt tegutseda.

See polnud 1922. aasta tunnustuse tühistamine ja uuega asendamine. Vastupidi: 1991. aasta otsus tugines arusaamale, et varasem riiklus oli õiguslikult püsinud. Muutunud oli tegelik olukord — Eesti sai taas teostada oma iseseisvat riigivõimu.

Sõna „taastas“ kannab ajaloolist tähendust

Väljend „USA tunnustas Eestit 1991. aastal esimest korda“ oleks eksitav, sest jätaks tähelepanuta 1922. aasta otsuse ja anneksiooni mittetunnustamise. Täpsem on öelda, et USA taastas 1991. aastal Eestiga diplomaatilised suhted pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

Sõnavalik näitab, kuidas riigid tõlgendasid Eesti staatust. „Loomine“ osutaks uuele algusele, „taastamine“ aga varem eksisteerinud ja õiguslikult püsinud suhte uuesti toimima hakkamisele. Just seepärast pole tegemist pelgalt keelelise nüansiga.

USA välisministeeriumi ajalooameti riikidevaheliste suhete ülevaade seob sündmused üheks tervikuks: USA tunnustas Eestit 1922. aastal, ei tunnustanud Nõukogude anneksiooni ning taastas diplomaatilised suhted 2. septembril 1991. Ajajoone viimane kontrollitav verstapost on seega päev, mil varasemast tunnustusest lähtunud Eesti-USA diplomaatiline suhe sai taas ametlikult toimida.

Source: Office of the Historian, U.S. Department of State