19. oktoober Eesti ajaloos: mida digiarhiiv saab tõendada

1. oktoobri kohta ei saa üksnes DIGARi ja Eesti Entsüklopeedia avalehtede põhjal nimetada kontrollitud Eesti ajaloosündmust. Need lehed tutvustavad vastavalt digitaalarhiivi ja teatmeallikat, kuid esitatud teave ei kinnita ühegi sündmuse, inimese ega teose seost selle kuupäevaga. Kuupäevaotsingul on ka see tulemus kasulik: see näitab, millal üldisest otsinguvõimalusest jääb väite kinnitamiseks väheks.

Mida DIGAR ja Eesti Entsüklopeedia pakuvad

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR võimaldab otsida ja kasutada Eesti digitaalseid trükiseid ning muid kogusid. Eesti Entsüklopeedia on Eesti-teemaline teatmeallikas. Need on uurimiseks sobivad lähtekohad, kuid nende avalehtede üldkirjeldused ei tõenda iseenesest konkreetse sündmuse kuupäeva.

DIGARis võib otsida näiteks isiku nime, teose pealkirja või ajalehe nimetuse järgi. Otsingutulemus juhatab materjalini, mida tuleb eraldi kontrollida: milline kirje on avatud, kes selle koostas ning mida kuupäev seal tähistab? Kataloogi- või kirjekirjeldus aitab materjali leida, ent kuupäevaväite jaoks võib vaja minna ka digiteeritud väljaande enda lehekülge.

Eesti Entsüklopeedia sobib taustainfo leidmiseks ja nimede või mõistete täpsustamiseks. Ka teatmekirje puhul tuleb vaadata, kas see ütleb kuupäeva kohta midagi otseselt ja millele teave tugineb. Kaks kasulikku veebilehte ei muutu koos automaatselt tõendiks: oluline on konkreetse kirje sisu ja selle seos väitega.

Mida 19. oktoober allikas tegelikult tähistab

Kuupäev võib allikas tähendada eri asju. Ajalehe päises olev 19. oktoober märgib tavaliselt väljaande ilmumiskuupäeva. See ei tõenda automaatselt, et samal päeval toimus artiklis kirjeldatud sündmus. Samuti võib hilisem mälestusartikkel nimetada aastapäeva, ilma et see oleks algsündmuse kaasaegne dokument.

Kontrollitav väide vajab selget seost materjali ja kuupäeva vahel. Lugeja saab küsida: kas 19. oktoober on kirjas sündmuse, teose ilmumise või hilisema meenutamise kuupäevana? Kas tegu on sündmuse ajal ilmunud allika või hilisema käsitlusega? Kui kirje neid üksikasju ei ütle, ei piisa pelgalt kuupäeva olemasolust otsingutulemuses.

Algallika kuupäev ja hilisem mälestamine

Ajaloomälu kujuneb nii sündmustest kui ka viisidest, kuidas neid hiljem talletatakse ja meenutatakse. Ajaleheartikkel võib näidata, mida sündmuse ajal avalikkusele teatati; aastapäevakirjutis aga seda, kuidas sündmust hiljem mõtestati. Mõlemad võivad olla kultuurilooliselt kõnekad, ent vastavad eri küsimustele.

1. oktoobriga seotud loo kontrollimisel tuleb lahus hoida vähemalt kolm aega: sündmuse toimumise aeg, algallika avaldamise aeg ja hilisema mälestamise aeg. Ühe kuupäeva põhjal ei saa teisi järeldada. See eristus aitab vältida olukorda, kus mälestuspäev esitatakse ekslikult sündmuse enda kuupäevana või ajalehe ilmumisaeg samastatakse kirjeldatud sündmuse toimumisega.

Kust materjali ise otsida

Otsingut saab alustada DIGARi digitaalarhiivist ning Eesti-teemalist taustainfot otsida Eesti Entsüklopeedia veebilehelt. Konkreetse kuupäevaväite kontrollimiseks tuleb avada leitud kirje või digiteeritud väljaanne ja vaadata, millisele sündmusele, isikule või väljaandele kuupäev kuulub. Kui kirje viitab algallikale, saab kontrollida ka selle vastavat lehekülge.

Praegu esitatud allikainfo põhjal jääb 19. oktoobri konkreetne Eesti ajaloo- või kultuurilooline seos kinnitamata. Selle nimetamiseks oleks vaja konkreetset DIGARi kirjet või usaldusväärse kultuuriasutuse artiklit, mis seostab kuupäeva selgelt sündmuse, isiku või teosega. Seni on täpne tulemus piiratud: DIGAR ja Eesti Entsüklopeedia pakuvad otsinguteed, kuid nende avalehed ei kinnita ühtki 19. oktoobri sündmust.

Source: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR