12. oktoober Eesti ajaloos: kuidas kontrollida kuupäeva arhiivist

1. oktoobri tähendust Eesti ajaloos ei saa usaldusväärselt määrata üksnes kalendritähtpäevade loetelu põhjal: vaja on algallikat, mis seob sündmuse kindla kuupäeva, koha ja inimestega. Rahvusarhiivi portaali kaudu saab alustada Eesti arhiivimaterjalide ja arhiiviteenuste otsimist, kuid olemasolev lähteinfo ei kinnita ühtki konkreetset 12. oktoobri sündmust. Seetõttu ei omista see lugu kuupäevale kontrollimata tähtpäeva.

Mida saab praegu 12. oktoobri kohta kinnitada?

Rahvusarhiiv haldab Eesti arhiivimaterjalide ja arhiiviteenuste ametlikku portaali. See on sobiv lähtekoht ajaloolise kuupäeva kontrollimiseks. Eesti Kultuuriministeeriumi veebileht koondab omakorda ametlikku infot kultuurivaldkonna kohta, kuid see kinnitus ei tõenda iseenesest ühegi kindla sündmuse toimumist 12. oktoobril.

Nende allikate põhjal saab öelda, kust uurimist alustada, mitte seda, milline sündmus sel päeval aset leidis. Sündmuse kuupäeva, paiga ja osaliste kinnitamiseks tuleb leida konkreetne arhiivikirje või algdokument ning vaadata, mida see tegelikult tõendab. See vahe on oluline ka lugejale: allika olemasolu näitab, et uurimiseks on olemas usaldusväärne lähtekoht, kuid ei asenda konkreetse väite tõendamist.

Kuidas siduda arhiivikirje 12. oktoobriga?

Alusta Rahvusarhiivi portaalist ja otsi kuupäeva kõrval võimalikke paiga-, isiku- või märksõnu. Üksnes päring „12. oktoober” võib anda liiga laia tulemuse või jätta olulise kirje leidmata: ajaloolistes dokumentides võib kuupäev olla kirjas eri kujul ning kirjeldus ei pruugi kasutada tänapäevaseid kohanimesid.

Kirjet lugedes kontrolli vähemalt nelja asja:

• kas kuupäev on dokumendil endal või ainult kataloogi kirjelduses;
• kas kirje ütleb, kus sündmus toimus, või kirjeldab hoopis dokumendi loomise või säilitamise kohta;
• millised isikud on nimetatud ja millises rollis;
• kas viide juhatab algdokumendi, toimiku või kogumikuni, mida saab täpsemalt uurida.

Need eristused aitavad vältida levinud eksitust: dokumendi kuupäev ei pruugi olla sama mis selles kirjeldatud sündmuse kuupäev. Samuti ei tõenda inimese nime leidmine kirjes automaatselt, et ta osales sündmusel viisil, mida hilisem kokkuvõte talle omistab. Kui otsing toob esile mitu võimalikku seost, tuleb hinnata igaüht eraldi selle järgi, mida allikas otsesõnu ütleb.

Miks on algallika viide oluline?

Ajaloolise väite kontrollitavuse määrab see, kas lugeja saab viite abil jõuda sama dokumendi või arhiivikirjeni. Artiklis peaks seetõttu olema kirjas arhiivi või kogu nimi, dokumendi või kirje pealkiri ning olemasolu korral säiliku või muu tunnuse andmed. Kui digikoopia on kättesaadav, saab lugeja võrrelda kirjeldust dokumendi endaga.

Kataloogikirje ja algdokument täidavad eri ülesandeid. Kirje aitab materjali leida ning annab sellele konteksti; dokument võib omakorda kinnitada kuupäeva, koha või isikute mainimise. Mõnikord ei vasta säilinud materjal kõigile küsimustele. Sel juhul tuleb täpselt öelda, mida kirje kinnitab ja mis jääb lahtiseks. Selline piiride märkimine aitab lugejal mõista, kas tegu on dokumendis endas nähtava faktiga või arhiivi kirjelduse kaudu saadud infoga.

Kultuuriloolise seose puhul võib lisakonteksti anda kohaliku paiga ajalugu või inimese elukäik. Seda tuleb siiski esitada eraldi kontrollitava faktina: arhiiviviide, mis nimetab inimese või paiga, ei kinnita automaatselt kõiki hilisemaid lugusid nende kohta.

Mida tähendab digiteeritud arhiivimaterjal?

Rahvusarhiivi portaal koondab arhiivimaterjalide ja arhiiviteenustega seotud teavet ning aitab uurijal otsingut alustada. Konkreetse materjali digitaalse kättesaadavuse kohta tuleb kontrollida vastava kirje juurest. Pelgalt portaali olemasolust ei saa järeldada, et iga dokument on veebis loetav või täielikult digiteeritud.

Kui kirjel on digikoopia, vaata, kas kuupäev ja muud olulised üksikasjad on dokumendil loetavad. Kui koopiat pole, võib kirje siiski anda viite, mille alusel uurimist jätkata. Artikli autor peaks eristama veebis nähtud algdokumenti, kataloogikirjeldust ja muud taustamaterjali, sest nende tõendusjõud pole sama. Lugeja jaoks tähendab see, et arhiivist leitud tulemuse juures tasub vaadata, kas saab avada dokumendi või näha ainult selle kirjeldust.

Kuidas teha kohalikust mälust kontrollitav lugu?

Usaldusväärne kuupäevalugu algab leitud dokumendist, mitte soovist täita kalendripäev mõne märgilise sündmusega. Kui Rahvusarhiivi kirje seob 12. oktoobri konkreetse paiga või inimesega, saab loo ehitada selle seose ümber: nimetada kuupäev, asukoht ja asjaosalised ning lisada algallika viide.

Enne avaldamist tasub vastata järgmistele küsimustele:

• Kas algallikas kinnitab sündmuse toimumise kuupäeva?
• Kas asukoht ja seotud isikud on kirjes või dokumendis selgelt tuvastatavad?
• Kas lugejale on antud piisav arhiivi- ja dokumendiviide, et väidet kontrollida?
• Kas mõni detail pärineb hilisemast tõlgendusest, mitte algallikast?

Praegu viidatud ametlikud veebilehed annavad usaldusväärse lähtekoha Eesti kohaliku mälu uurimiseks, kuid nende põhjal ei saa veel nimetada kindlat 12. oktoobri sündmust. Konkreetse loo jaoks tuleb leida Rahvusarhiivi kirje ja kontrollida selle juures olevat dokumenti või kogumikku. Esimene järgmine samm on otsida portaalist kuupäeva koos võimaliku koha või inimesega ning hinnata, kas leitud algallikas seose päriselt kinnitab.

Source: Rahvusarhiiv