Viimsis sai liigniiske haljak uue rolli tänavahoolduses

Mereranna taskupargis pumbati maa-alustesse mahutitesse kogunenud vihmavesi automaatse süsteemi abil teehooldusmasinasse. Seejärel puhastati sama veega tänavat – joogivee kvaliteediga vett selleks vaja ei läinud.

Demonstratsioon näitas, et Haabneemes Mereranna tee ja Randvere tee ristmiku lähedal rajatud sademevee taaskasutussüsteem on valmis praktiliseks kasutamiseks. Mahutitesse kogutud veega saavad töötada nii tänavapuhastusmasinad kui ka piirkonna taimi kastvad sõidukid.

Varem puudus sellel haljakul sademeveesüsteem ning tugevate vihmade järel jäi ala liigniiskeks. Nüüd aeglustatakse seal vee liikumist, puhastatakse sademevesi ja säilitatakse osa sellest järgmiste hooldustööde tarbeks.

Vihmavesi jõuab kolme puhastusetapi kaudu mahutitesse

Enne maa-alusesse reservi jõudmist läbib sademevesi settetiigi, võrekaevu ja filterkaevu. Settetiigis aeglustub vool ning raskemad osakesed vajuvad põhja. Võrekaev eemaldab suuremad ja filterkaev väiksemad osakesed.

Kaevudesse paigaldatud andurid annavad märku setete kogunemisest ja võimalikust filtri ummistumisest. Samuti jälgitakse vee hägusust, elektrijuhtivust ja temperatuuri. Nende mõõtmiste põhjal saab hinnata kogutava vee omadusi ning süsteemi toimimist erinevates ilmaoludes.

Puhastatud vesi liigub kahte omavahel ühendatud mahutisse. Kummagi maht on 30 kuupmeetrit, seega saab Mereranna taskupark korraga säilitada ligikaudu 60 kuupmeetrit vett. Tegelik kasutatav kogus sõltub sademetest, veetasemest ja hooajalisest tarbimisest.

Mahutitest liigub vesi pumba- ja seirekaevu. Survestatud veevõtukohta saavad kasutada oma pumbata sõidukid, isevoolne ühendus sobib aga oma pumbaga kastmisautodele.

Liigniiske haljak pidurdab nüüd tugeva saju mõju

Mereranna demoala ühendati Randvere tee all kulgeva sademevee põhitorustikuga. Tavapärastes oludes suunatakse vesi esmalt taskuparki, kus selle voolu aeglustatakse ja osa veest hoitakse kohapeal. See vähendab tugeva saju ajal põhitorustikule langevat koormust.

Kui demoala täitub või veekogus kasvab väga suureks, avab automaatselt juhitav siiber tee olemasolevasse torustikku. Elektrilise, mehaanilise või tarkvaralise tõrke puhuks on süsteemil ka avariiülevool. Nii ei sõltu liigvee ärajuhtimine ainult automaatikast.

Asukoha valikut toetas põhitorustiku lähedus, kuid sama oluline oli haljaku varasem seisund. Alal puudus selge avalik funktsioon ja vihmade järel tekkis seal liigniiskus. LIFE LATESTadapt näidislahendus võimaldas tegeleda mõlema küsimusega ühel alal.

Kohalikud hooldustööd vajavad vähem joogivett

Kogutud sademevett saab kasutada Mereranna taskupargi ja ümbruskonna taimede kastmiseks ning tänavate puhastamiseks. Valla avaldatud ülevaates küsimustele vastanud Tanel Mätliku sõnul võib see vähendada nii puhta joogivee kasutamist kui ka hooldustööde veekulusid.

Rahalist kokkuhoidu ei ole veel välja arvutatud. Selle hindamiseks tuleb koguda andmeid kasutatud vee hulga, süsteemi hoolduskulude ja töökindluse kohta. Praktiline kasu on aga juba nähtav: maa-alune veereserv ei ole üksnes mõõtmiseks, vaid seda saab vallatöödes kohe kasutada.

Elaniku vaates on muutunud ka ala kasutus. Haljakule rajati puidust laudtee ja lisati taimestikku. Eelarvekärbete tõttu jäid välja avalik tualett ja kaks seljatoeta pinki ning vähendati terrassi, laudtee, kastmissüsteemide, taimekonteinerite ja muu inventari mahtu. Sademevee kogumise, puhastamise ja taaskasutamise põhifunktsioon säilis.

Kogutavad andmed näitavad, kas lahendus sobib mujale Viimsis

Demoala tulemuslikkust hinnatakse selle järgi, kui palju vett suudetakse kinni pidada ja taaskasutada, kuidas süsteem tuleb toime tugevate sadudega ning milline on vee kvaliteet. Jälgimise all on ka hooldusvajadus, filtrite seisukord ja automaatika töökindlus.

Saadud kogemusi saab kasutada Viimsi valla teistes paikades, kus esineb liigniiskust, üleujutusohtu või vajadust kastmisvee järele. Projektis on ette nähtud, et settetiigi voolusuunda ja tehnilist lahendust saab kasutuskogemuse põhjal hiljem korrigeerida.

Source: Viimsi Municipality News