Tallinna küttehooajaks: korteri kontroll enne radiaatorite soojenemist

Tallinna kaugküttega majas ei otsusta kütte sisselülitamist tavaliselt üksik korteriomanik ega üürnik. Otsuse teeb korteriühistu või hoone haldur, lähtudes maja kokkulepetest, küttesüsteemi valmisolekust ja ilmast. Enne radiaatorite soojenemist tasub üle vaadata nii oma korter kui ka ühistu kontaktid, et vältida külmi tube, lekkeid ja tarbetuid kulusid.

Tallinna linn käsitleb kaugkütet oma energia- ja keskkonnateabes. Küttehooaja tegelik algus võib eri majades erineda: üht üle linna kehtivat käivitamiskuupäeva ei tasu eeldada.

Kontrolli korteris enne kütte sisselülitamist

• Keera termostaatventiilid läbi ning veendu, et need ei ole kinni kiilunud ega jää püsivalt ühele asendile.
• Vaata radiaatorite, ühenduskohtade ja torude ümbrust. Niiskus, rooste, tilkumine või põrandale kogunev vesi vajab kiiret teatamist.
• Hoia ligipääs radiaatoritele ja püstikutele vaba. Remont või suur mööbel ei tohiks takistada avariitöid ega süsteemi õhutamist.
• Kui radiaator soojeneb ebaühtlaselt või jääb ülaosast külmaks, võib süsteemis olla õhk. Küsi ühistult, kas ja kuidas õhutamine majas korraldatakse.
• Üürnikul tasub kontrollida, et üürileandja ja ühistu või halduri kontaktid oleksid telefonis olemas.

Radiaatori omal käel õhutamisel tuleb olla ettevaatlik: valesti avatud õhutuskruvi võib põhjustada vee lekkimist. Kui maja tavakord ei ole teada, on turvalisem pöörduda enne halduri või ühistu poole.

Kes vastutab kütte käivitamise ja rikke eest?

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus reguleerib korteriühistu ning korteriomanike õigusi ja kohustusi. Praktikas tähendab see, et maja ühise küttesüsteemi käitamine ja suuremad tehnilised otsused kuuluvad ühistu korraldusse, kuid korteriomanik peab võimaldama vajalikku ligipääsu oma korterisse ning teatama probleemidest kiiresti.

Üürnik peaks rikke või külma radiaatori puhul esmalt teavitama üürileandjat ning järgima üürilepingus kokkulepitud korda. Kiiret kahju tekitav leke ei peaks ootama tavapärast tööpäeva: sellest tuleb kohe anda teada haldurile või ühistu avariikontaktile.

Kuhu probleemist teatada?

Teavita korteriühistut või haldurit kirjalikult, lisades võimalusel foto, korteri numbri ja lühikese kirjelduse. Lekke korral märgi, kas vesi tilgub pidevalt, kust see tuleb ning kas kahjustada võivad saada põrand, sein või alumine korter.

Kui radiaator ei soojene pärast maja kütte käivitamisest teatamist, küsi ühistult, kas süsteemi täidetakse või õhutatakse veel etapiti. Nii saab eristada tavapärast käivitamisjärgset viivitust rikkest.

Enne jahedamate ilmade saabumist kontrolli üle ühistu teadete kanal, avariitelefon ja korteri ligipääsu korraldus. Need kolm asja aitavad probleemile kiiremini lahenduse leida.

Source: Tallinna linn