Riigikogu valimised 2027: kas e-hääled jäävad enamusse?

1. aasta Riigikogu valimistel ületas internetihääletamine esimest korda poole piiri: internetis hääletas 313 514 inimest ehk 51,1% osalenutest. Seetõttu on 7. märtsil 2027 toimuvatel valimistel keskne mõõdetav küsimus, kas e-hääli antakse taas rohkem kui kehtivaid pabersedeliga hääli. Tähtaeg on oluline, sest prognoos sulgub valimispäeval ja lahendatakse seejärel ametliku üleriigilise tulemuse alusel.

Autor: Duocom.ee toimetus · Avaldatud 28. augustil 2026

Prognoos ühe pilguga

• Küsimus: kas 2027. aasta Riigikogu valimistel on kehtivaid internetihääli rohkem kui kehtivaid pabersedeliga hääli?
• Tähtaeg: 7. märts 2027, mil toimuvad korralised Riigikogu valimised.
• JAH: internetihäälte ametlik arv on pabersedeliga antud kehtivate häälte arvust suurem.
• EI: internetihääli on vähem või täpselt sama palju kui pabersedeliga hääli.
• Otsustav tulemus: Eesti riigi valimisteenistuse lõplik või viimane ametlik üleriigiline hääletamistulemus.

2023. aasta 51,1% annab prognoosile lähtepunkti

Eesti riigi valimisteenistuse 2023. aasta ametlik hääletamistulemus näitas, et internetihääletamise osakaal jõudis 51,1 protsendini. See oli esimene Riigikogu valimine, kus e-hääletajad moodustasid enamuse kõigist hääletanutest.

Ajalooline tulemus toetab võimalust, et e-hääled jäävad enamusse ka 2027. aastal. See ei muuda JAH-tulemust siiski automaatseks. 51,1 protsenti on vaid veidi üle poole ning osakaalu võivad mõjutada valimisaktiivsus, valijate koosseis, usaldus valimisviiside vastu ja võimalikud muudatused valimiskorralduses.

Oluline on eristada ka 2023. aasta võrdlusnäitajat ja 2027. aasta lahendusreeglit. Varasem ametlik näit kirjeldab internetihääletamise osakaalu osalenute seas. Prognoosi lahendamisel võrreldakse aga konkreetselt kehtivate internetihäälte ja kehtivate pabersedeliga häälte ametlikke arve.

Internetis ja jaoskonnas hääletamine toimivad erinevalt

Internetihääletamisel annab valija hääle arvuti, internetiühenduse ja sobiva digitaalse isikutuvastusvahendi abil. Eesti riigi valimisteenistuse internetihääletamise ülevaade kirjeldab seda üleriigilistel valimistel kasutatava hääletamisviisina, mitte eraldi valimisena.

Jaoskonnas kontrollitakse valija isikut kohapeal. Valija märgib oma eelistuse pabersedelile ning sedel läheb valimiskasti. Mõlema viisi eesmärk on anda üks kehtiv hääl, kuid hääletamise asukoht, vajalikud vahendid ja korralduslik teekond on erinevad.

E-hääletamine lõpeb enne valimispäeva lõppu

Senise korralduse järgi algab internetihääletamine valimisnädala esmaspäeval kell 9 ja lõpeb valimispäevale eelneval laupäeval kell 20. Kui see ajakava 2027. aastaks ei muutu, sulgub internetihääletamine 6. märtsil 2027 kell 20. Jaoskonnas saab valimispäeval hääletada kuni pühapäeva õhtuni.

Internetis hääletanu saab lubatud perioodil oma e-häält muuta, kusjuures arvesse läheb viimane kehtiv internetihääl. Kui inimene kasutab seadusega ette nähtud korras ka pabersedelit, jääb arvesse pabersedel ning internetihääl tühistatakse. Seetõttu ei loeta kõiki tehniliselt edastatud e-hääli automaatselt lõplikku võrdlusse.

1. aasta täpsed kellaajad ja tehnilised nõuded tuleb üle kontrollida valimiste ametlikust teabest, sest enne järgmisi valimisi võivad reeglid või kasutatavad lahendused muutuda.

Hääletamisviis mõjutab ligipääsu ja jaoskondade koormust

Kodust või mujalt interneti kaudu hääletamine vähendab vajadust sõita kindlasse jaoskonda. See võib olla praktiline välismaal viibivale valijale, liikumisraskustega inimesele või neile, kelle töö- ja pereelu muudab jaoskonna külastamise keeruliseks.

E-hääletamine ei asenda siiski kõigi jaoks pabersedelit. Selle kasutamiseks on vaja sobivat seadet, internetiühendust, kehtivat digitaalset isikutuvastusvahendit ja piisavaid digioskusi. Jaoskonnad jäävad vajalikuks inimestele, kes eelistavad füüsilist hääletamist või ei saa internetilahendust kasutada.

Suurem e-häälte osakaal võib vähendada osa jaoskondade külastusi ning järjekordi, eriti eelhääletamise ajal. Samal ajal ei kao vajadus ruumide, töötajate, valimiskastide ja turvalise sedelite käitlemise järele. Korraldajad peavad säilitama mõlemad usaldusväärsed hääletamiskanalid ka siis, kui üks neist kogub enamuse.

Hääletamisviis mõjutab ka tulemuste avaldamise rütmi. Internetihääli ei kuvata hääletamise ajal jooksva eduseisuna. Need lisatakse avalikku tulemusse pärast hääletamise lõppu ja vajalikke kontrollitoiminguid, samal ajal kui jaoskondade pabersedelite tulemused saabuvad piirkonniti. Seetõttu võib valimisõhtu üldpilt muutuda suurema tulemuste ploki lisandumisel.

JAH- ja EI-tulemusel on mõlemal usutav tee

JAH-tulemust toetab 2023. aastal saavutatud enamus ning internetihääletamise pikaajaline kinnistumine Eesti valimiskorralduses. Kui varasemad e-hääletajad kasutavad sama võimalust uuesti ja lisandub uusi digitaalselt hääletavaid valijaid, võib osakaal püsida üle 50 protsendi.

JAH muutub tõenäolisemaks ka siis, kui valimisaktiivsus kasvab eelkõige nende inimeste seas, kellele kodust hääletamine on kõige mugavam. E-hääletamise kasutamist võivad suurendada välismaal viibimine, liikumispiirangud või soov anda hääl enne valimispäeva.

EI ei nõua internetihääletamise suurt langust. Kuna 2023. aasta osakaal oli 51,1 protsenti, piisaks enamuse kadumiseks suhteliselt väikesest nihkest. Pabersedel võib võtta juhtpositsiooni, kui jaoskondadesse jõuab varasemast rohkem valijaid või kui e-hääletamise kasutamine väheneb tehniliste, usalduslike või korralduslike tegurite tõttu.

Võrdne arv annab samuti EI-tulemuse. See välistab olukorra, kus täpselt pooleks jagunenud hääletamisviise tõlgendataks e-häälte enamusena.

2027. aasta valijakoosseis jätab tulemuse lahtiseks

Teada on, et 2023. aastal ületas internetihääletamine enamuse piiri ja et Eesti kasutab seda üleriigilistel valimistel. Riigikogu valimiste ametlik ülevaade kinnitab korraliste valimiste põhikorralduse ning ajastuse.

Lahtiseks jääb see, kuidas jaguneb 2027. aasta valimisaktiivsus. Hääletamisviiside suhet võivad mõjutada mitu tegurit:

• millised vanuse- ja elukoharühmad valimistel kõige aktiivsemalt osalevad;
• kas internetihääletamise reeglites või tehnilistes nõuetes tehakse muudatusi;
• kas valimiste eel esineb usaldust mõjutavaid tehnilisi häireid või turvaintsidente;
• kui palju inimesi otsustab hääletada alles valimispäeval jaoskonnas;
• kas erakonnad ja kodanikuühendused suunavad toetajaid kindlat hääletamisviisi kasutama.

Ükski neist asjaoludest ei võimalda tulemust ette kindlalt kuulutada. Kõige tugevam teadaolev signaal on 2023. aasta napilt üle poole ulatunud osakaal, kuid ühe valimise tulemus ei tõenda veel püsivat enamust.

Ametlik üleriigiline häälte arv otsustab tulemuse

Prognoosi lahendamisel kasutatakse Eesti riigi valimisteenistuse avaldatud lõplikku üleriigilist tulemust. Kui lõplik tulemus ei ole kohe kättesaadav, lähtutakse viimasest ametlikult avaldatud üleriigilisest tulemusest ning tulemust saab hilisema lõpliku avaldamise järel täpsustada.

Arvesse lähevad ainult kehtivad hääled. Tühistatud internetihääli, kehtetuid pabersedeleid, hääletamiskatseid ega valimisaktiivsuse üldarvu ei kasutata kahe hääletamisviisi võrdlemisel.

Lahendus on JAH ainult siis, kui kehtivate internetihäälte arv on rangelt suurem kehtivate pabersedeliga häälte arvust. Väiksem või võrdne arv tähendab EI-tulemust.

Esimene praktiline kontrollpunkt saabub internetihääletamise sulgemisel valimispäeva eelõhtul. Otsustav kontroll tehakse pärast 7. märtsi 2027 hääletamise lõppu valimisteenistuse üleriigiliselt tulemuste lehelt, kus peavad olema eristatavad interneti- ja pabersedeliga antud hääled.

Source: Eesti riigi valimisteenistus