Millal helistada 112 ja millal valida teine abikanal

Eestis tuleb helistada hädaabinumbrile 112, kui ohus on inimese elu või tervis, vara või keskkond ning abi on vaja kiiresti. Kui otsest ohtu ei ole ja olukord võib oodata, tuleb pöörduda perearsti, kohaliku omavalitsuse, politsei infokanali või vastava teenusepakkuja poole.

Helista 112, kui olukord nõuab kiiret sekkumist

Ära viivita kõnega, kui inimene on teadvuseta, ei hinga normaalselt, saanud raske vigastuse või kui kahtlustad eluohtlikku terviseriket. Hädaabikõne on õige valik ka tulekahju, käimasoleva vägivalla, raske liiklusõnnetuse, ohtliku gaasilekke või ulatusliku keskkonnareostuse korral.

Helista ka siis, kui sa ei suuda ohu tõsidust kindlalt hinnata, kuid on alust arvata, et elu, tervis, vara või keskkond võib olla vahetus ohus. Päästekorraldaja hindab saadud teavet ja otsustab, millist abi on vaja.

Millal kasutada teist abikanalit

112 ei ole mõeldud üldise teabe küsimiseks ega probleemideks, mis ei vaja politsei, kiirabi või päästjate viivitamatut sekkumist.

Teine kanal sobib näiteks siis, kui:

• tervisemure ei ole eluohtlik ning nõu saab küsida perearstilt või perearsti nõuandeliinilt;
• soovid teatada kaotatud dokumendist või varem toimunud juhtumist, millega ei kaasne praegust ohtu;
• probleem puudutab katkist tänavavalgustit, löökauku või muud omavalitsuse korraldatavat teenust;
• rike puudutab elektrit, vett, sidet või muud teenust ning puudub vahetu oht inimestele;
• vajad politseilt üldist teavet, mitte kohest patrulli sekkumist.

Kui olukord muutub ohtlikuks või kellegi seisund halveneb, helista kohe 112.

Mida päästekorraldajale öelda

Kõne alguses kirjelda lühidalt, mis juhtus. Seejärel vasta küsimustele võimalikult täpselt ja rahulikult.

Valmis tasub olla edastama:

• täpne asukoht, sealhulgas aadress, korrus, korter, tee number või nähtav maamärk;
• juhtunu kirjeldus ja see, kas sündmus kestab;
• kannatanute või ohustatud inimeste arv;
• teadaolevad vigastused ja inimese seisund;
• võimalikud jätkuohud, näiteks tuli, suits, relv, liiklus, kemikaalid või varisemisoht;
• telefoninumber, millelt helistad.

Kui täpset aadressi ei tea, kirjelda ümbrust, liikumissuunda ja maamärke. Nutitelefoni kaardirakendus võib aidata asukohta täpsustada, kuid selle otsimine ei tohi hädaabikõnet viivitada.

Järgi kõne ajal saadud juhiseid

Ära lõpeta kõnet enne, kui päästekorraldaja selleks loa annab. Küsimused ei viivita abi saatmist: samal ajal saab Häirekeskus vajalikku infot edastada kiirabile, politseile või päästjatele.

Järgi antud esmaabi- ja ohutusjuhiseid, kuid ära sea ennast ohtu. Kui olukord pärast kõnet muutub, tekib uus oht või kannatanu seisund halveneb, helista 112 uuesti ja kirjelda muutust.

Juhend põhineb Häirekeskuse hädaabinumbri 112 teabel.

Autor: Duocom.ee toimetus.

Source: Häirekeskus