Miks sügisel auto kütusekulu suureneb ja kuidas seda mõõta

Sügisel võib auto kütusekulu kasvada, sest külmkäivitus, lühikesed sõidud ja külm ilm mõjutavad mootori ning sõidu tõhusust. Muutuse suurus sõltub autost, ilmast, marsruudist ja sõidustiilist. Enne kui järeldad, et auto tarbib tavalisest rohkem, mõõda enda tegelikku kulu ja kontrolli rehvirõhku.

Miks lühikesed sõidud kütusekulu kasvatavad?

Külma mootoriga käivitatud auto ei saavuta kohe tavapärast töörežiimi. Kui sõit lõpeb peagi pärast käivitamist, möödub suurem osa teekonnast mootori soojenemise ajal. Korduvate lühikeste otste puhul juhtub seda sageli, samal ajal kui pikema sõidu jooksul on mootoril rohkem aega soojeneda.

Külm ilm ja külmkäivitused võivad vähendada kütusesäästlikkust. USA energiaministeeriumi FuelEconomy.gov selgitab, et mõju oleneb tingimustest ja sõidust; üks protsendinumber ei kehti kõigi autode ega marsruutide kohta. Seepärast tasub hinnata enda sõiduki tegelikku kulu, mitte lähtuda allikata universaalsest väitest või säästulubadusest.

Ka marsruut loeb. Kui kasutad autot peamiselt lühikesteks linnasõitudeks, võib sügisene muutus erineda autojuhi omast, kes läbib korraga pikemaid vahemaid. Külma ilma mõju ei saa eraldada muudest teguritest, näiteks liiklusest, koormast ja sõidustiilist. Võrdluses tasub seega vaadata ka seda, kas sinu sõiduharjumused või teekonnad on muutunud.

Mõõda oma auto kulu võrreldavatel tingimustel

Üks paagitäis või üks sõit ei pruugi näidata tavapärast kulu. Pane kirja läbitud kilomeetrid ja tangitud kütusekogus ning võrdle sarnase pikkuse ja laadiga perioode. Arvutuse alus võiks olla paagitäie meetod: tangi paak täis, märgi odomeetri näit üles ning arvuta järgmise täitmise ajal kasutatud liitrid läbitud vahemaa kohta.

Kulu liitrites 100 km kohta = kasutatud liitrid ÷ läbitud kilomeetrid × 100

Näiteks kui auto läbis 600 kilomeetrit ja selleks kulus 42 liitrit, on arvutus 42 ÷ 600 × 100 ehk 7 liitrit 100 km kohta. See on arvutusnäide, mitte konkreetse automudeli norm.

Võrdlemisel püüa hoida tingimused võimalikult sarnased. Vaata, kas läbisõit koosnes lühikestest või pikematest sõitudest ning kas liiklus ja koorem olid tavapärased. Kui üks periood sisaldas rohkem lühikesi otsi, ei pruugi kulude vahe tähendada, et auto seisukord on muutunud. Võrreldavad andmed aitavad eristada kasutusviisist tulenevat kõikumist püsivamast muutusest.

Kontrolli rehvirõhku tootja juhise järgi

Rehvirõhk on üks odav kontroll, mida saab regulaarselt teha. FuelEconomy.gov nimetab õige rõhu hoidmist kütusesäästu toetava sõiduki hoolduse osana. Sobiv rõhk sõltub sõidukist, mistõttu ära kasuta kõigile autodele mõeldud universaalset numbrit.

• Vaata auto kasutusjuhendist või sõiduki rehvirõhu kleebiselt tootja soovitatud väärtusi.
• Veendu, kas juhis eristab esi- ja tagarehve või tavakoormust suuremast koormast.
• Mõõda rõhku manomeetriga ja võrdle näitu just sinu auto juhisega.
• Kui rõhk erineb soovitatust, korrigeeri seda juhise järgi ning kontrolli rehve uuesti.

Kontrolli mõõtmisel ka rehvide seisukorda. Kui rõhk langeb korduvalt või rehvis on nähtav kahjustus, lase põhjus välja selgitada. Õige rõhk toetab auto korrasolekut, kuid ei taga kindlat kütusesäästu ega korva muid kulu mõjutavaid tegureid.

Arvuta kuukulu oma läbisõidu ja hinnaga

Kuu kütusekulu maksumuse hindamiseks kasuta enda kuist läbisõitu, mõõdetud keskmist kulu ja tankimisel makstavat liitrihinda:

Kuutaseme kütusekulu maksumus = kuised kilomeetrid × tegelik liitrite arv 100 km kohta ÷ 100 × liitrihind

Näiteks oletame, et sõidad kuus 900 kilomeetrit, mõõdetud kulu on 7 l/100 km ja sinu kasutatav liitrihind on 1,70 eurot. Arvutus on 900 × 7 ÷ 100 × 1,70 = 107,10 eurot kuus. Läbisõit ja hind on näites valitud arvutuse selgitamiseks, mitte Eesti tänaste kütusehindade esitamiseks. Asenda need oma läbisõidu, mõõdetud kulu ja tegeliku liitrihinnaga.

Kui sügisel kulu suureneb, arvuta sama valemiga kuukulu uuesti ning võrdle seda varasema perioodiga. Nii näed, kuidas muutunud kütusekulu sinu eelarvet mõjutab. Arvutus üksi ei ütle, mis muutuse põhjustas: selleks vaata koos kütusekuluga üle ka sõitude pikkus, liiklus, koorem ja rehvirõhk.

Millal tasub muutust edasi uurida?

Alusta kolmest lihtsast sammust: arvuta kulu tankimisandmete põhjal, vaata üle sõitude pikkus ning kontrolli rehvirõhku tootja juhise järgi. Korda mõõtmist võrreldava läbisõidu järel. Kui kulu püsib tavalisest kõrgem ka sarnastes tingimustes, tasub lasta auto seisukord töökojas üle vaadata.

Külma ilma mõju ei saa väljendada ühe kõigile sobiva protsendina. Sinu auto kuukulu hindamiseks on kõige kasulikumad enda läbisõit, mõõdetud kütusekulu ja tegelik liitrihind.

Source: USA energiaministeerium, FuelEconomy.gov