Kas koerte ketikeeld jõustub 1. jaanuaril 2027?

Riigikogu menetluses oleva loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi keelataks koerte püsiv ketis pidamine 1. jaanuarist 2027. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja jõustumiskuupäev on praegu kavandatud samale päevale. See ei tähenda veel, et keeld kehtiks: lõplik vastus sõltub seaduse edasisest menetlusest ja vastu võetavast tekstist.

Lühidalt: mida 1. jaanuari kuupäev tähendab?

• Prognoosiküsimus: kas keeld jõustub 1. jaanuaril 2027?
• JAH tähendab, et seadus jõustub sellel kuupäeval ja püsiv koerte ketis pidamine keelatakse.
• EI tähendab, et seadus ei jõustu sel kuupäeval või jõustumiskuupäeva muudetakse.
• Otsustavaks allikaks on Riigikogu eelnõu menetlus ja vastu võetud seaduse lõplik tekst.
• Mõne senise ketis pidamise juhtumi puhul võib eelnõu üleminekusäte lubada korralduse jätkumist kuni 2032. aastani.

Küsimuse juures on oluline eristada kahte asja: kavandatud muudatust ja praegu kehtivat õigust. 1. jaanuar 2027 on eelnõus nimetatud võimalik jõustumiskuupäev, mitte kuupäev, millest alates keeld juba automaatselt kehtib.

Eelnõu on esimesest lugemisest edasi, kuid keeld pole veel kehtiv õigus

Riigikogu eelnõu tutvustuse järgi on esimene lugemine lõpetatud. See on oluline menetluslik samm, kuid ei võrdu seaduse vastuvõtmise ega jõustumisega. Pärast esimest lugemist võivad järgneda muudatusettepanekud, komisjoni töö, teine ja kolmas lugemine ning lõplik hääletus.

Samuti peab lõplik seadus läbima väljakuulutamise ja jõustumisega seotud etapid. Seetõttu tuleb praegust 1. jaanuari 2027 kuupäeva käsitleda kavandatud tähtajana, mitte juba kehtiva kohustusena koeraomanikele.

Praegu määravad koerte pidamise nõuded kehtiv loomakaitseõigus ja muud asjakohased reeglid. Eelnõu eesmärk on muuta neid nõudeid nii, et koera püsiv ketis pidamine ei oleks edaspidi lubatud samal viisil nagu varem. Täpne mõju sõltub lõplikust sõnastusest, eranditest ja üleminekusätetest.

Mida muudatus võiks koeraomaniku jaoks tähendada?

Kõige vahetumalt puudutaks muudatus koeraomanikke, kelle koer viibib suure osa ajast ketis või kelle pidamiskorraldus põhineb püsival ketis hoidmisel. Omanikel tuleks arvestada, kas koerale on võimalik rajada nõuetele vastav aedik, piiratud õueala või muu lahendus, mis võimaldab loomal piisavalt liikuda ja puhata.

Muudatus ei tähenda automaatselt, et kõik õues elavad koerad peaksid kolima tuppa. Küsimus on eelkõige pidamisviisis ja selles, kas koera liikumisvabadus, varjualune, joogivesi, turvalisus ning igapäevane hooldus vastavad kehtivatele ja tulevastele nõuetele.

Koeraomanikul tasub juba enne lõplikku otsust hinnata vähemalt neid asjaolusid:

• kas koeral on piisavalt ruumi liikumiseks ja puhkamiseks;
• kas aed või aedik on turvaline ega võimalda põgenemist või vigastusi;
• kas varjualune kaitseb vihma, tuule, külma ja liigse kuumuse eest;
• kas joogivesi on pidevalt kättesaadav ja puhas;
• kas koera pidamise korraldus sõltub üksnes ketist.

Need praktilised küsimused on kasulikud ka siis, kui seaduse jõustumiskuupäev või detailid menetluse käigus muutuvad. Varasem hindamine aitab aru saada, kas võimalik muudatus eeldaks üksnes korralduse täpsustamist või täiesti uue pidamislahenduse rajamist.

Mida eelnõu praegu veel ei otsusta?

Eelnõu praegune menetlusseis ei anna koeraomanikule lõplikku vastust kõigi võimalike olukordade kohta. Selgumata võivad olla näiteks erandite täpne ulatus, üleminekusätte tingimused ja see, millist pidamisviisi loetakse konkreetse juhtumi puhul püsivaks ketis pidamiseks.

Samuti ei saa kavandatud kuupäeva põhjal eeldada, et kõik kohustused muutuvad ühel ja samal viisil kõigile omanikele. Lõplik tähendus sõltub vastu võetud seaduse sõnastusest. Seepärast tuleb praegust infot käsitleda ettevalmistava ülevaatena, mitte individuaalse õigusliku hinnanguna konkreetsele koera pidamise korraldusele.

Miks võib üleminekusäte ulatuda 2032. aastani?

Eelnõu kirjelduses nimetatud üleminekusäte on üks muudatuse olulisemaid detaile. Selle järgi võivad teatud senised ketis pidamise juhud jätkuda kuni 2032. aastani, kuigi üldine keeld oleks kavandatud jõustuma juba 2027. aasta alguses.

Üleminekuaeg ei tähenda, et kõik koerad võiksid automaatselt veel viis aastat ketis olla. See sõltub sellest, millised olukorrad ja tingimused lõplikku seadusesse jäävad. Samuti võib lõplik tekst täpsustada, kellele üleminekusäte kehtib, milliseid nõudeid peab sel ajal järgima ja millal tuleb pidamisviisi muuta.

Seetõttu ei saa 2032. aasta kuupäeva praegu tõlgendada üldise pikendusena kõigile koeraomanikele. See on eelnõus kirjeldatud võimalik üleminekukord, mille täpset ulatust tuleb hinnata vastu võetud seaduse põhjal.

Mõju varjupaikadele ja loomade heaolule

Kui püsiv ketis pidamine muutub keelatuks, võib osa omanikke vajada abi koera pidamistingimuste ümberkorraldamisel. Mõnel juhul võib tekkida ka olukord, kus omanik ei suuda või ei soovi loomale uut lahendust pakkuda. See võib suurendada varjupaikade, kohalike omavalitsuste ja loomakaitseorganisatsioonide koormust.

Teisalt võib rangem piirang parandada loomade heaolu, kui see vähendab pikaajalist eraldatust, vähest liikumist ja olukordi, kus koera põhivajadused jäävad täitmata. Mõju sõltub sellest, kuidas nõudeid rakendatakse, millist nõustamist omanikele pakutakse ja kui hästi on korraldatud loomade abistamine.

Varjupaikade jaoks võivad oluliseks muutuda kohtade arv, veterinaarkulud, ajutise majutuse võimalused ja uute kodude leidmine. Seaduse jõustumine üksi ei lahenda neid küsimusi, kuid võib muuta vajaduse ennetava abi ja kohaliku korralduse järele nähtavamaks.

Milline on JAH- ja milline EI-teekond?

Prognoosile vastatakse JAH, kui seaduse lõplik tekst jõustub 1. jaanuaril 2027 ning selles sisaldub koerte püsiva ketis pidamise keeld. Sellisel juhul ei muuda vastust see, kui mõnele olukorrale kehtib erand või üleminekusäte kuni 2032. aastani, sest küsimus puudutab keelu jõustumist nimetatud kuupäeval.

Vastus on EI, kui seadus jääb selleks ajaks vastu võtmata, jõustumiskuupäev lükatakse edasi, seaduse tekst muutub nii, et keeld ei jõustu 1. jaanuaril 2027, või keeld jäetakse lõplikust seadusest välja.

Kui menetlus lõpeb enne kuupäeva seaduse vastuvõtmisega, kuid jõustumine määratakse mõnele teisele päevale, on tulemuseks samuti EI. Otsustamisel tuleb lähtuda avalikust Riigikogu menetlusinfost ja lõplikust õigusaktist, mitte üksnes eelnõu varasemast tutvustusest.

Mida koeraomanik peaks enne 2027. aastat jälgima?

Kõige kasulikum on jälgida eelnõu menetluse järgmisi etappe ning lõplikku sõnastust. Eelkõige tasub otsida infot selle kohta, kas muutuvad kuupäevad, millised erandid lisatakse ja kuidas on sõnastatud üleminek kuni 2032. aastani.

Omanik, kelle koer elab praegu peamiselt ketis, võiks hakata aegsasti kavandama alternatiivi. Selleks võib olla aiaga piiratud ala, turvaline aedik või muu lahendus, mis vastab loomade heaolu nõuetele. Kui sobiva lahenduse rajamine on kulukas, aitab varajane planeerimine vältida olukorda, kus muudatus jõuab kätte enne, kui vajalikud tööd on tehtud.

Järgmine otsustav kontrollpunkt on Riigikogu lehel avaldatud menetluse seis ja hiljem vastu võetud seaduse tekst. Just sealt saab kontrollida, kas 1. jaanuar 2027 jäi jõustumiskuupäevaks ning millistele juhtudele kohaldub võimalik üleminekuaeg.

Allikas: Riigikogu eelnõu „Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadus“, menetlusseisu ja eelnõu tutvustuse seis 3. juunil 2026.

Source: Riigikogu