Kas Eesti president selgub Riigikogus 3. septembriks?

Duocom.ee toimetus 2026-07-29 12:18 5 min lugemist

Riigikogu hoone Tallinnas Toompeal lumisel talvepäeval enne presidendi valimiste protsessi algust.

Riigikogu koguneb 2. septembril 2026 kell 12 Toompea lossis, et valida Eesti järgmine president. Riigikogu teatel saab kandidaate registreerida 21.–24. augustini ning valituks osutumiseks on vaja vähemalt 68 Riigikogu liikme poolthäält. Kui presidenti 2. septembril ei valita, jätkuvad voorud vajadusel 3. septembril. Just selle kuupäeva lõpuks selgub, kas valik sünnib Riigikogus või liigub edasi valimiskogusse.

Presidendi valimise küsimus ja tähtajad lühidalt

Küsimus: kas kandidaat saab Riigikogus presidendiks 2. või 3. septembri voorudes?
Kandidaatide esitamise aeg: 21.–24. august 2026.
Riigikogu erakorraline istungjärk: 2. september 2026 kell 12.
Riigikogu etapi viimane võimalik päev: 3. september 2026.
JAH tähendab, et kandidaat kogub Riigikogus vähemalt 68 poolthäält.
EI tähendab, et Riigikogu voorudes presidenti ei valita ja protsess liigub edasi valimiskogusse.
Tulemuse lahendab Riigikogu ametlik valimistulemus ning vajadusel valimiskogu järgmine menetlus.

Millal Riigikogu presidendi valib?

Riigikogu juhatus on määranud presidendi valimise erakorralise istungjärgu alguseks 2. septembri 2026 kell 12. Istung toimub Toompea lossis ning päevakorras on Vabariigi Presidendi valimine.

Enne hääletust tuleb kandidaadid ametlikult registreerida. Riigikogu fookusteema kohaselt on kandidaatide esitamise aeg 21.–24. august 2026. See tähendab, et pärast 24. augustit on teada, millised nimed lähevad Riigikogu voorudesse ning millise toetuse kogumiseks peavad erakonnad ja fraktsioonid valmistuma.

Kandidaatide esitamise tähtaja ja valimispäeva vahele jääb veidi üle nädala. Selle aja jooksul võivad erakonnad ja fraktsioonid pidada läbirääkimisi, hinnata kandidaatide toetust ning otsustada, kas esitada üks või mitu nime. Kandidaatide arv mõjutab seda, kuidas hääled voorudes jagunevad, kuid üksnes kandidaatide omavaheline paremusjärjestus presidendi valimist ei otsusta.

Miks on vaja vähemalt 68 poolthäält?

Eestis ei vali presidenti otse rahvas. Esimeses etapis teeb valiku Riigikogu. Valituks osutub kandidaat, kes saab vähemalt kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu toetuse ehk vähemalt 68 poolthäält.

Nõue on seotud Riigikogu 101 liikmega. Seetõttu ei piisa tavalisest häälteenamusest, mille puhul võidaks kandidaat rohkemate häältega kui vastaskandidaadid. Presidendi puhul on vaja selget põhiseaduslikku toetuse lävendit.

Praktikas tähendab see, et kandidaadi edu sõltub erakondadevahelisest koostööst. Ka suure fraktsiooni toetusest ei pruugi üksi piisata ning kandidaat peab leidma toetajaid ka teiste fraktsioonide või üksikliikmete seast. Küsimus ei ole ainult selles, kes kogub kõige rohkem toetust, vaid selles, kas toetuse ulatus ületab kindlaksmääratud piiri.

Hääletus on salajane. See muudab tulemuse prognoosimise keerulisemaks, sest avalikult väljendatud toetus ei pruugi alati tähendada sama tulemust hääletussedelil. Kuni hääled on antud ja loetud, jääb lahtiseks, kas kandidaat suudab nõutud piiri ületada.

Kuidas 2. ja 3. septembri voorud erinevad?

Kui 2. septembri esimeses voorus ei saa ükski kandidaat vajalikku 68 poolthäält, võib samal päeval toimuda järgmine voor. Kui ka see ei anna tulemust, on 3. septembril võimalik korraldada teine ja kolmas voor vastavalt presidendi valimise korrale.

Voorude täpne ülesehitus sõltub sellest, mitu kandidaati kandideerib ja kas nad jätkavad pärast eelmist hääletust. Oluline on aga põhimõte: Riigikogu saab presidendi valida üksnes siis, kui kandidaat saavutab seaduses nõutud toetuse.

ja 3. septembri voorude kokkuvõttes on prognoosi seisukohast kaks võimalikku tulemust:
kandidaat saavutab ühes Riigikogu voorudest vähemalt 68 poolthäält ning Eesti järgmine president on Riigikogus valitud;
ükski kandidaat vajalikku häältearvu ei kogu ning valimisprotsess liigub edasi valimiskogusse.

Seega ei piisa sellest, kui kandidaat osutub voorus kõige rohkem hääli saanud nimeks. Otsustav on absoluutne künnis, mitte kandidaatide omavaheline paremusjärjestus.

Mis muutub pärast 3. septembrit?

Kui Riigikogu voorud lõpevad tulemuseta, ei jää presidendi valimine seisma. Järgmine etapp on valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad.

Valimiskogu eesmärk on laiendada valijate ringi olukorras, kus Riigikogu ei ole suutnud kandidaadi suhtes vajalikku kokkulepet saavutada. See muudab poliitilist dünaamikat, sest tulemust hakkavad mõjutama ka kohalike omavalitsuste esindajad.

Valimiskogus võivad kandideerida Riigikogus esitatud kandidaadid ning seaduses sätestatud korras võivad lisanduda ka uued kandidaadid. Valimiskogu voorude täpne ajakava ja kandidaatide registreerimine sõltuvad sellest, kuidas Riigikogu etapp lõpeb.

Lugeja jaoks tähendab see, et 3. septembri õhtul võib olla teada kas president või järgmine ametlik etapp. Kui Riigikogu valib presidendi, lõpeb otsing parlamendis. Kui mitte, tuleb jälgida valimiskogu kokkukutsumist ja selle otsuseid.

Millal järgmine president ametisse astub?

Eesti järgmise presidendi ametisseastumine on kavandatud 12. oktoobrile 2026. Kui president valitakse Riigikogus 2. või 3. septembril, jääb valitud riigipea ametisse astumiseni veidi üle kuu.

See ajavahemik võimaldab korraldada ametivahetuse ning valmistada ette ametlikud tseremooniad ja töökorralduslikud sammud. President ei asu ametisse valimistulemuse väljakuulutamise hetkel, vaid ametivande andmise järel.

Kui valimine liigub valimiskogusse, võib järgmise presidendi selgumine nihkuda septembrisse. See ei tähenda automaatselt ametisseastumise kuupäeva muutumist, kuid ajakava muutub pingelisemaks. Otsustavaks saab see, millal valimiskogu kokku kutsutakse ja kas seal saavutatakse vajalik tulemus.

Millest sõltub Riigikogu etapi tulemus?

Kõige olulisem tegur on kandidaatide suutlikkus koguda 68 poolthäält. Selleks on vaja mitte ainult avalikke toetusavaldusi, vaid ka piisavalt laia kokkulepet fraktsioonide vahel.

Tulemust võivad mõjutada mitu asjaolu:

mitu kandidaati registreeritakse 21.–24. augustil;
kas mõne kandidaadi taha koondub vähemalt 68 Riigikogu liiget;
kas erakonnad muudavad oma toetust voorude vahel;
kas kandidaadid jätkavad pärast esimest või teist vooru;
kui palju Riigikogu liikmeid hääletusel osaleb ja milline on salajase hääletuse tegelik tulemus.

Avalikud arvamusküsitlused või erakondade esialgsed seisukohad ei asenda Riigikogu hääletust. Need annavad poliitilise tausta, kuid valituks saamise otsustab konkreetne häälte arv. Seetõttu on järgmine kindel avalik kontrollpunkt kandidaatide registreerimise lõpp 24. augustil, mitte varasemad toetusavaldused.

Kuidas prognoosi tulemust määratakse?

Prognoos vastab JAH, kui vähemalt üks kandidaat valitakse Eesti Vabariigi presidendiks Riigikogus 2. või 3. septembri 2026 voorudes. Selleks peab kandidaat saama nõutud vähemalt 68 poolthäält ning tulemus peab olema ametlikult kinnitatud.

Prognoos vastab EI, kui Riigikogu nendes voorudes presidenti ei vali ja menetlus liigub edasi valimiskogusse. Hilisem valimiskogu tulemus ei muuda Riigikogu etapi kohta tehtud vastust.

Lahendamisel lähtutakse Riigikogu ametlikust valimistulemusest ja presidendi valimise korrast. Erakondade kommentaarid, ajakirjanduslikud hinnangud või kandidaatide endi väited võivad pakkuda tausta, kuid ei ole lõplik otsustuskriteerium.

Allikas: Riigikogu presidendivalimise fookusteema. Järgmine oluline kontrollpunkt on kandidaatide registreerimise lõpp 24. augustil. Lõplik vastus sellele, kas president valitakse Riigikogus või liigub protsess valimiskogusse, selgub 2. või 3. septembri ametlike voorude järel.

Source: Riigikogu

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik kord ja lahendus

Kuupäevad, häältekünnis ja prognoosi lahendusreegel põhinevad Riigikogu avalikul teabel.

Kontrollid