Kas Eesti eesistumise ajal 2027. aastal kehtestatakse EL-i digimaks?

Eesti valmistub 2027. aasta esimesel poolel juhtima Euroopa Liidu Nõukogu tööd, mis asetab riigi kesksele kohale pikaajalistes aruteludes üleilmse digitaalse majanduse maksustamise üle. See periood on kriitilise tähtsusega, kuna digitaalsed teenused liiguvad üle piiride ning EL-i liikmesriikide eesmärk on leida ühtne lahendus, mis väldiks topeltmaksustamist ja tagaks õiglase panuse ettevõtetelt, kes tegutsevad digitaalselt. Eesti roll eesistujana tähendab vajadust navigeerida keeruliste huvide vahel, kus kohtuvad riikide eelarvevajadused ja vajadus säilitada Euroopa digitaalne konkurentsivõime.

Prognoosi võtmeküsimused ja resolutsioon

Prognoosi keskmes on küsimus: kas Eesti eesistumise ajal kehtestatakse EL-i tasandil uus digimaksu regulatsioon?

• Tähtaeg: 30. juuni 2027.
• JAH-tulemus: EL võtab vastu ja rakendab digitaalse teenusemaksu direktiivi või siduva õigusakti, mis reguleerib digitaalsete teenuste maksustamist kogu liidus.
• EI-tulemus: Regulatsioon jääb eesistumise lõpuks vastu võtmata, lükkub edasi või piirdub vaid mittesiduvate soovituste ja juhistega, mis ei loo liikmesriikidele õiguslikult siduvaid kohustusi.
• Resolutsioon: Euroopa Liidu Nõukogu ametlikud õigusaktid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Eesti roll eesistujana ja strateegilised väljakutsed

Eesistujariigina on Eesti ülesandeks vahendada liikmesriikide vastandlikke huve. OECD on pikalt töötanud digitaalse majanduse maksustamise raamistiku kallal, kuid selle integreerimine EL-i õigusesse on tehniliselt ja poliitiliselt keeruline. Eesti kui digiriik peab leidma tasakaalu innovatsiooni soodustamise ja riigieelarvete jätkusuutlikkuse vahel.

Eesistumise ajal on Eesti positsioonil suunata debatti viisil, mis arvestab väiksemate ja tehnoloogiliselt arenenud riikide huvidega. See tähendab, et Eesti peab suutma ühendada OECD tasemel saavutatud kokkulepped EL-i ühtse turu reeglitega. Kui globaalne konsensus viibib, võib EL otsustada liikuda edasi iseseisvalt, kuid see tekitab riske ettevõtete topeltmaksustamiseks, kui rahvusvahelised standardid ja EL-i erireeglid ei ole omavahel kooskõlas.

Mida see kohapeal tähendab ettevõtjatele

Ettevõtjate jaoks on oluline teada, kas 2027. aasta toob kaasa uusi maksukohustusi või suudetakse säilitada praegune digitaalne konkurentsikeskkond. Kui uus regulatsioon peaks eesistumise ajal jõustuma, mõjutab see otseselt rahvusvahelisi digiplatvorme ja tehnoloogiaettevõtteid, kes tegutsevad üle piiride.

Praktilises plaanis tähendab see järgmist:

Ebakindlus ja edasised sammud

Praegune OECD ja EL-i vaheline kokkulepe on alles arengujärgus ning sõltub suuresti globaalsetest poliitilistest protsessidest. Eesti eesistumise edukus sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse liikmesriikide vahel saavutada konsensus.

Järgmine oluline kontrollpunkt on 2026. aasta lõpus, mil selguvad eesistumise täpsed prioriteedid ja võimalikud õigusloome algatused, mis võivad 2027. aastal jõustuda. Ettevõtjad peaksid jälgima Euroopa Liidu Nõukogu tööprogrammi, mis avaldatakse enne eesistumise algust, et näha, millise prioriteetsusega digimaksu küsimust käsitletakse. Seni on soovitatav jälgida OECD tasandi arenguid, kuna need moodustavad vundamendi, millele EL-i võimalikud õigusaktid toetuvad. Eesistumise ajal on Eesti kui vahendaja rollis, mis tähendab, et lõplikud otsused sõltuvad paljuski sellest, kui palju suudetakse leida kompromisse suurte majandusjõudude vahel.

Source: Euroopa Liidu Nõukogu