Harku aedades võib sügisel peituda uus nälkjapõlvkond

Sügisene võõrnälkjate tõrje ei piirdu nähtavate isendite korjamisega. Harku valla avaldatud juhiste järgi tuleb niisketest ja varjulistest kohtadest otsida ka valkjaid või klaasjalt läbipaistvaid munakogumeid ning need kohe hävitada.

Pehme ja niiske ilm võib pikendada munemisperioodi hilissügiseni. Seetõttu ei tasu tõrjet lõpetada siis, kui nälkjaid hakkab aias vähem silma: järgmine põlvkond võib juba peituda kõdus, kompostis, lillepoti all või mulla pindmises kihis.

Duocom.ee toimetus koondas Harku valla juhisest sammud, mille järgi munakogumeid ära tunda, otsida, hävitada ja kõrvaldada.

Pehme sügis pikendab võõrnälkjate munemisaega

Tigude areng sõltub sademetest, temperatuurist ja toidu kättesaadavusest. Suurem osa kevadel koorunud hispaania teetigudest saavutab Eesti oludes suguküpsuse juuli lõpust septembrini. Paaritumisele järgneb munemine ning niiske ja pehme ilmaga võib see jätkuda hilissügiseni.

Sügisel võivad paaritumisküpseks saada ka väiksemad isendid. See tähendab, et kontrollida tuleb kogu aia niiskeid varjepaiku, mitte ainult neid kohti, kus on nähtud suuri nälkjaid.

Ka mustpeanälkjas muutub suve lõpus märgatavamaks. Kevadel munast koorunud isend võib elada ja kasvada kõdus nii, et aiaomanik teda esialgu ei märka. Alates augustist tuleb see liik rohkem nähtavale ning samal ajal suureneb vajadus otsida ka tema munakogumeid.

Munakogumi tunneb ära valkjast või klaasjast kobarast

Teomunad paiknevad üksteise lähistel väikese kogumina. Need on valkjad või veidi klaasjalt läbipaistvad, mistõttu võivad niiske mulla, heleda kõdu või kompostiosakeste taustal kergesti märkamatuks jääda.

Allikmaterjal kirjeldab munakogumi tunnuseid, kuid ei anna nälkjaliikide välimuse põhjalikuks määramiseks piisavalt üksikasju. Kui aias leitud isendi liik jääb ebaselgeks, saab seda võrrelda Keskkonnaameti võõrnälkjate määramisjuhistega. Tõrje seisukohalt on aga juba ühe kahtlase võõrnälkja või munakogumi leid põhjus otsingut samas piirkonnas jätkata.

Hispaania teetigu paigutab munad muu hulgas kõdukihti, lehe- ja kompostihunnikutesse ning kasvuhoone servade alla. Mustpeanälkja munakogumeid võib leida lehtede alt, lehehunnikutest ja mulla pindmisest kihist.

Otsing alaku kohtadest, kuhu päike ei ulatu

Kõigepealt kontrolli kohti, mis püsivad kaua niisked ja mida päike kiiresti ei kuivata. Ühekordsest ülevaatusest ei piisa, sest uued munakogumid võivad ilmuda seni, kuni ilm võimaldab nälkjatel muneda.

Vaata regulaarselt üle:

• kõdukiht ja maapinnale jäänud lehed;
• lehe- ning kompostihunnikud;
• kasvuhoone servad ja nende alune pinnas;
• lillepotid, taimekastid ja nende põhjaalused;
• lauajupid, matid ning muud maapinnal olevad alused;
• puhmike ja põõsaste alused;
• piirete, seinte ja teiste varjuliste rajatiste ääred;
• mulla pindmine kiht kohtades, kus on varem nälkjaid nähtud.

Lillepottide ja kastide puhul kontrolli nii välimist põhja kui ka kohta, millel anum seisab. Kompostihunnik tuleks läbi kaevata, sest selle niiske sisemus pakub nälkjatele ja munadele sobivaid varjepaiku.

Munad tuleb koguda, hävitada ja kindlalt kõrvaldada

Leitud võõrnälkjate munakogumeid ei tohi lihtsalt aia teise serva tõsta. Harku valla juhise järgi tuleb need kokku korjata ning hävitada keeva veega üle valades või katki surudes.

Tegutse järgmises järjekorras:

1. Kontrolli niisket varjepaika ja vaata läbi ka selle vahetu ümbrus.
2. Korja kõik lähestikku paiknevad valkjad või klaasjad munad kokku.
3. Vala munakogum keeva veega üle või suru munad täielikult katki.
4. Veendu enne kõrvaldamist, et ka kokku korjatud nälkjad oleksid surnud.
5. Mata hävitatud nälkjad ja munad vähemalt labidasügavusele, pane need kõrge temperatuuriga biokompostrisse või suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse.

Nähtavate isendite tõrjet tuleb samal ajal jätkata. Neid saab käsitsi kokku korjata ja hävitada, koondada meelituspüüniste juurde või meelitada kunstlike varjepaikade alla. Maapinnale asetatud lauajupi või mati alla kogunenud nälkjaid on päeval lihtsam leida. Samad võtted on olulised ka võõrnälkjate suvise tõrje ajal.

Suurtes ja keerulistes levikukolletes nimetab allikas ühe võimalusena ka mürgitamist, kuid ei anna konkreetse preparaadi, annuse ega kasutusviisi juhiseid. Munade mehaaniline otsimine ja nähtavate isendite järjepidev eemaldamine jäävad vajalikuks ka siis, kui kasutatakse teisi tõrjevõtteid.

Hooldatud aed jätab nälkjatele vähem varjepaiku

Puhmike ja põõsaste alused, piirete ümbrus ning seinaääred tuleb hoida korras. Koltunud püsikute varred lõika madalalt ära ning kontrolli nende ümber olevat kõdu. Komposti aiajäätmed oma kinnistul või kasuta kohaliku omavalitsuse korraldatud lahendust.

Puulehti, õunu, taimevarsi ega muid aiajäätmeid ei tohi viia loodusesse. Kui jäätmete hulgas on võõrnälkjaid või nende mune, kandub levik koos materjaliga uude kohta.

Aias, kus võõrnälkjaid juba leidub, ei tohiks teistele jagada aiataimi ega kompostmulda. Puhastada tuleb ka tööriistad ja aiatehnika, sest muld ning taimejäänused võivad liikuda koos nendega ühelt kinnistult teisele.

Uued taimed ja kasutatud tehnika vajavad kontrolli

Võõrnälkjad võivad jõuda aeda taimede, mulla, küttepuude, sõidukite ja tehnika küljes. Uut taime ostes kontrolli potti, mullapalli ning taime ümbrust. Võimaluse korral hoia taime enne peenrasse istutamist eraldi ja istuta see seejärel paljasjuursena.

Kui müügikohas on märgatud võõrnälkjaid, soovitab juhis võimaluse korral ostust loobuda. Laenatud või kasutatud aiatehnika tuleb enne esimest kasutamist hoolikalt puhastada; nii väheneb ühtlasi oht tuua aeda umbrohuseemneid ja taimejäänuseid.

Üksiku võõrnälkja leidmisel tuleb isend kiiresti hukata ning kontrollida lähimaid niiskeid peidukohti. Tulemuslik tõrje eeldab järjepidevat tegutsemist ka naaberkinnistutel, mistõttu tasub leiust naabritele rääkida ja see Keskkonnaameti teokaardile märkida.

Source: Harku Municipality News