Eesti majandus kasvab 2,5%, riigivõlg liigub 38,6% poole

Täna hommikul kujundab Eesti eelarvedebatti Rahandusministeeriumi 27. augustil avaldatud suvine prognoos: majandus kasvab 2026. aastal eeldatavasti 2,5%, kuid valitsussektori võlakoormus võib 2030. aastaks tõusta 38,6%-ni sisemajanduse koguproduktist. Muutus puudutab maksumaksjaid, ettevõtteid, laenuvõtjaid ja avalike teenuste kasutajaid. Järgmisena tuleb jälgida valitsuse konkreetseid 2027. aasta eelarveotsuseid.

Autor: Duocom.ee majandustoimetus
Avaldatud: 28. augustil 2026

Eesti majandusprognoosi põhinäitajad

Tabelis toodud arvud on prognoosid, mitte juba lõplikult kujunenud tulemused. Need võivad muutuda koos majanduskeskkonna, maksulaekumiste, kulude ja tulevaste poliitiliste otsustega. Rahandusministeeriumi prognoos on siiski oluline, sest sellele tuginevad järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamine.

Loe ka: Eesti SKP ja töökohad: kas kasv selgub 30. novembril?

Kasvu toetavad ostujõud, sisenõudlus ja eksport

Majanduse 2,5-protsendiline kasv viitab aktiivsuse paranemisele, mitte kõigi leibkondade või ettevõtete ühesugusele käekäigule. Prognoosi järgi toetavad kasvu sisenõudlus, eksport ja ostujõu paranemine. Kui inimeste reaalsissetulek taastub, võib suureneda tarbimine ning ettevõtetel tekib rohkem põhjust investeerida.

Samas prognoositakse 2026. aasta inflatsiooniks 3,2%. See tähendab, et üldine hinnatase jätkab tõusu, kuigi üksikute kaupade ja teenuste hinnad võivad liikuda eri suundades. Palgatõus ei paranda automaatselt ostujõudu: määrav on see, kas inimese netosissetulek kasvab tema tegelikest kuludest kiiremini.

1. aastaks oodatav 2,3-protsendiline kasv jääb 2026. aasta näitajast veidi madalamaks. Prognoos ei tõesta veel pikaajalise kiire kasvuperioodi algust, kuid kirjeldab majandust, mis liigub edasi ka pingelise riigirahanduse tingimustes.

Puudujääk kasvatab võlga ka majanduskasvu ajal

Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub prognoosi järgi 2026. aastal 4,4%-ni ja 2027. aastal 4,5%-ni SKP-st. Puudujääk tähendab, et valitsussektori kulud ületavad tulusid. Vahe tuleb katta muu hulgas laenamisega, mistõttu võib võlakoormus kasvada ka siis, kui majandus ise suureneb.

Võlakoormus tõuseb prognoosi järgi 2026. aasta 25,9%-lt 2030. aastaks 38,6%-ni SKP-st. Oluline pole ainult võla suurus, vaid ka selle teenindamise hind. 2026. aasta riigivõla intressikuluks prognoositakse 239 miljonit eurot. Intressidele kuluvat raha ei saa samal ajal kasutada avalike teenuste, toetuste või investeeringute rahastamiseks.

Mida väiksem eelarveruum lugejale tähendab?

Eelarveruum näitab lihtsustatult, kui palju on riigil võimalik teha uusi kulutusi või säilitada olemasolevaid teenuseid ilma puudujääki ja võlga veel kiiremini kasvatamata. Kaitsekulud, mahukad investeeringud, intressimaksed ja püsiv puudujääk vähendavad järk-järgult vaba otsustusruumi.

See võib muuta eri valdkondade rahastamisotsused teravamaks: sama raha pärast konkureerivad näiteks teenused, toetused, palgakulud ja investeeringud. Prognoos ise ei kinnita siiski ühtegi konkreetset maksutõusu, toetuse vähendamist ega kärbet. Need oleksid poliitilised otsused, mida valitsus ja Riigikogu peavad eraldi põhjendama.

2027. aasta eelarve näitab tegelikke valikuid

Järgmine oluline kontrollpunkt on 2027. aasta riigieelarve. Sealt selgub, milliseid kulusid valitsus eelistab, kuidas kavandatakse puudujäägi rahastamist ning kas tulude ja kulude tasakaalu parandamiseks pakutakse konkreetseid meetmeid.

Lugejal tasub eristada kolme asja: majandusprognoosi, valitsuse eelarveettepanekuid ja Riigikogus lõpuks vastu võetud otsuseid. Praegused arvud kirjeldavad rahanduslikku lähteolukorda. Maksumaksja või avaliku teenuse kasutaja tegelik mõju saab selgemaks alles siis, kui eelarve kuluread, tuluotsused ja nende jõustumise ajad on avalikud.

Source: Rahandusministeerium