EE-ALARM, sireen või telefoniteade: tegutse ohu järgi

Duocom.ee toimetus 2026-08-12 10:30 2 min lugemist

Kollane hädaabinupu seade linnatänaval, mida kasutatakse ohuolukordades tegutsemiseks ja teavitamiseks.

Koostanud Duocom.ee toimetus 12. augustil 2026 Päästeameti ja Häirekeskuse juhiste põhjal.

EE-ALARMi teade või sireen tähendab, et piirkonnas võib olla oht ja kohe tuleb otsida ametlikku lisainfot. See ei tähenda automaatselt evakueerumist. Vaata, millist piirkonda ja ohtu teade puudutab, ning järgi täpselt selles antud juhiseid.

Kuidas Eesti ohuteavitust ära tunda

Ohu iseloomust ja ulatusest olenevalt võidakse kasutada korraga mitut kanalit:

EE-ALARMi nimega teadet mobiiltelefonis;
sireene avalikus ruumis;
ametiasutuste veebilehti ja sotsiaalmeediakanaleid;
raadio- ja telekanaleid ning muid uudistekanaleid.

Kõik inimesed ei pruugi saada infot samal hetkel või sama kanali kaudu. Sireeni kuuldes mine võimaluse korral siseruumi ning otsi kohe ametlikku teavet. Telefoniteatest kontrolli ohuala, juhiseid ja võimalikke ajapiiranguid.

Teate ehtsust saab võrrelda Päästeameti kriisivalmiduse veebis Olevalmis.ee avaldatud juhiste ning ametiasutuste teadaannetega. Ära ava kahtlasi linke ega sisesta ohuteate järel oma PIN-koode, paroole või pangateavet.

Esimesed sammud pärast hoiatust

Peatu ja loe või kuula teade lõpuni.
Kontrolli, kas hoiatus puudutab sinu asukohta.
Järgi teates nimetatud tegevust: näiteks püsi siseruumis, sulge uksed ja aknad, lülita ventilatsioon välja või liigu määratud kohta.
Hoiata läheduses olevaid inimesi, kes ei pruukinud teadet saada.
Jälgi edasisi ametlikke teadaandeid patareiraadiost, telefonist või veebist.

Ära lahku omal algatusel ohualale ega hakka evakueeruma üksnes sireeni tõttu. Mõne ohu korral on turvalisem jääda hoonesse; teise korral võidakse anda korraldus piirkonnast lahkuda.

EE-ALARM, sireen või telefoniteade: tegutse ohu järgi

Millal helistada numbrile 112

Helista 112 ainult siis, kui elu, tervis, vara või keskkond on vahetus ohus. Ütle rahulikult, mis juhtus, kus see juhtus ja kas keegi vajab abi. Ära katkesta kõnet enne, kui päästekorraldaja selleks loa annab.

Üldise olukorra või juba saadud ohuteate ehtsuse kontrollimiseks ei tohi hädaabiliini koormata. Kui vahetut ohtu ei ole, jälgi teates nimetatud infokanaleid ja ametlikke teadaandeid.

Kodune valmisolek aitab sidekatkestuse ajal

Päästeameti kriisivalmiduse juhiste järgi tasub kodus hoida vähemalt hädavajalikke varusid. Kontrolli regulaarselt, et olemas oleksid:

laetud akupank ja vajalikud laadimiskaablid;
patareidega raadio ning varupatareid;
joogivesi ja pikemalt säiliv toit;
igapäevased retsepti- ja käsimüügiravimid;
taskulamp, hügieenitarbed ning veidi sularaha.

Täpse ohu korral on alati esmatähtis värske teade. Kriisiks valmistumise üldjuhised leiab veebist Olevalmis.ee ning hädaabikõne tegemise juhised Häirekeskuse veebist.

Source: Päästeamet

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlikud juhised

Tegevusjuhised põhinevad Päästeameti kriisivalmiduse infol ja Häirekeskuse hädaabikõne põhimõtetel.

Kontrollid