2027. aasta eelarve sihib 4% puudujääki

1. aasta riigieelarve läbirääkimised jõuavad otsustavasse järku: valitsus soovib need lõpetada järgmisel nädalal ja seada eelarvepuudujäägi eesmärgiks 4 protsenti SKP-st. See mõjutab otsuseid palkade, toetuste, hariduse, kultuuri, julgeoleku ja teiste avalike teenuste rahastamise kohta, kuid lõplikku eelarvet veel kinnitatud ei ole.

Kolm olulist numbrit näitavad eesmärgi suurust

ERR-i 17. septembri ülevaate järgi on varasemad puudujäägiprognoosid olnud 4,9 ja 4,4 protsenti SKP-st. Valitsuse praegune siht on tuua näitaja 4 protsendini.

Need protsendid kirjeldavad riigi tulude ja kulude vahelist puudujääki suhtena majanduse kogumahusse. Eesmärgi langetamine ei tähenda iseenesest, et mõni konkreetne toetus või palgatõus kindlasti ära jääb. See tähendab, et kõigi kulusoovide rahastamiseks on vähem ruumi ning valitsus peab valikuid täpsemalt põhjendama.

Järgmisel nädalal võib selguda läbirääkimiste järgmine tulemus

Valitsus soovib eelarveläbirääkimised lõpetada järgmisel nädalal. See on järgmine oluline ajamärk, mida jälgida, kuid läbirääkimiste lõppemise soov ei võrdu veel riigieelarve lõpliku vastuvõtmisega.

Praegu konkureerivad ministeeriumide ja huvirühmade palga- ning toetuseootused olukorras, kus valitsus püüab piirata võlakoormuse kasvu. Seetõttu võivad läbirääkimiste tulemustes olla olulised nii kulude suurus kui ka see, millal ja millises mahus lubadused ellu rakenduvad.

Kõige enam mõjutavad valikuid avalikud teenused

ERR-i kajastatud aruteludes on esile kerkinud mitu valdkonda, mille rahastamine võib eelarvepinges saada keskseks:

• palkade ja toetuste võimalik kasv;
• hariduse rahastamine;
• kultuuri ja spordi toetused;
• julgeolekuga seotud kulud;
• muud avalikud teenused, mille rahastamist ootavad ministeeriumid ja huvirühmad.

Peaminister Kristen Michal on kirjeldanud eelarvet kui reisikohvrit, kuhu enam midagi juurde ei mahu. Kujund aitab mõista, miks ühe uue kulukohustuse lisamine võib tähendada vajadust leida kokkuhoid mujalt või lükata mõni otsus edasi.

Mida 4-protsendine puudujäägieesmärk ei kinnita

Praegune eesmärk ei kinnita veel konkreetsete ametirühmade palgatõuse, toetuste suurust ega ühegi ministeeriumi lõplikku rahastamist. Samuti ei ole kinnitatud rahana käsitletav 92,2 miljoni euro suurune võimalik Euroopa Liidu kultuuri-, spordi- ja lõimumisrahastus. Tegemist on ettepanekuga, mitte kindlustatud laekumisega.

Lõplik mõju sõltub sellest, millised tulud ja kulud eelarvesse kirjutatakse, millised otsused saavad valitsuse heakskiidu ning kuidas muutuvad majandusprognoosid. Ka 4 protsenti on praegu siht, mille saavutamiseks peavad läbirääkimised veel lõppema.

Miks puudujäägi suurus mõjutab hilisemaid otsuseid

Suurem puudujääk annab lühiajaliselt rohkem võimalusi kulusid suurendada, kuid võib samal ajal kasvatada vajadust laenata ja piirata hilisemaid valikuid. Väiksem puudujääk võib tähendada rangemat kulude ülevaatamist juba järgmise aasta eelarve koostamisel.

Lugeja jaoks on oluline jälgida kahte asja: kas valitsus kinnitab 4-protsendise eesmärgi läbirääkimiste lõpptulemusena ning millised palga-, toetuste ja avalike teenuste rahastamise otsused selle eesmärgi sisse mahuvad. Järgmine sisuline selgus peaks saabuma pärast valitsuse kavandatud läbirääkimiste lõppu järgmisel nädalal.

Source: ERR