Sügisesel autosõidul kasvab kulu ka ilma kütusehinna muutuseta

Sügisel võib auto iga kilomeeter maksta rohkem ka siis, kui tanklas nähtud liitrihind ei muutu. Jahedam mootor, lühikesed sõidud, liiga madal rehvirõhk ning salongi soojendamise ja klaasisoojenduste kasutamine võivad suurendada tegelikku kütusekulu. Kõige kasulikum on võrrelda oma auto kulusid tankimiste ja läbitud kilomeetrite, mitte ainult ametliku kulunäidu järgi.

Kulu valem algab sinu enda tanklahinnast

Sõidukulu arvutamiseks on vaja kolme sisendit: läbitud kilomeetreid, auto keskmist kütusekulu ja tanklas nähtud liitrihinda.

Valem: (kilomeetrid ÷ 100) × keskmine kulu liitrites × liitrihind.

Näiteks kui sõidad 850 kilomeetrit, auto tegelik keskmine kulu on 7,4 l/100 km ja tanklas nähtud hind on 1,75 eurot liiter, siis on kütusekogus 62,9 liitrit. Sõidu kütusekulu on seega umbes 110,08 eurot.

See arvutus ei näita auto kõiki kulusid: sinna ei mahu rehvide kulumine, hooldus, parkimine ega kindlustus. Küll aga aitab see võrrelda oma sõiduharjumusi kuude või hooaegade kaupa ilma tanklahindade kohta üldistusi tegemata.

Miks võib tegelik linnakulu sügisel suureneda?

Autotootja avaldatud kütusekulu on võrdlusnäitaja, mitte lubadus igaks sõiduks. Tegelik tulemus sõltub muu hulgas liiklusest, ilmast, koormast, sõiduki seisukorrast ja juhi harjumustest. Linnas võivad lühikesed otsad olla eriti kulukad, sest mootor ja jõuülekanne ei jõua enne sihtkohta tavapärase töötemperatuurini.

Rehvirõhk mõjutab nii veeremist kui ka kulumist

Liiga madal rehvirõhk suurendab rehvi veeretakistust ning võib muuta auto juhitavust ja rehvi kulumist. Kontrolli rõhku külmade rehvidega ning järgi juhiukse piidal, kütusepaagi luugil või kasutusjuhendis toodud soovitust. Rehvirõhku ei tasu hinnata üksnes silmaga.

Transpordiamet koondab sõidukite kasutamise ja liiklusohutuse ametlikku teavet. Sügisese sõidu ettevalmistamisel tasub rehvide seisukorda, rõhku ja nähtavust käsitleda koos, sest need mõjutavad nii turvalisust kui ka igapäevast eelarvet.

Kulutegurid, mida tasub ühe nädala jooksul jälgida

• Märgi üles odomeetri näit ja tankitud liitrid vähemalt kahe tankimiskorra vahel.
• Võrdle sama marsruudi linnasõite ja pikemaid maanteesõite eraldi.
• Pane tähele, kui palju lisandub väga lühikesi, alla mõnekilomeetriseid otsi.
• Kontrolli rehvirõhku tootja soovitatud väärtuse järgi.
• Märka, millal kasutad korraga tagaklaasi-, istme- ja roolisoojendust ning tugevat salongisoojendust.

Elektrilised lisaseadmed ei tähenda automaatselt kindlat lisakulu liitrites, sest mõju sõltub autost, ilmast ja sõidurežiimist. Kuid koos külma mootori ja tiheda linnaliiklusega võivad need muuta paagitäie läbimise lühemaks.

Praktilised säästusammud ilma sõidumugavust ohverdamata

Ühenda võimalusel mitu asjaajamist üheks marsruudiks. Nii väheneb külmkäivituste arv ning auto töötab suurema osa teest ühtlasemas režiimis. Kui lühisõit on vältimatu, ei ole mõistlik salongi mugavuse arvelt nähtavust või ohutust vähendada: esikohal peavad olema puhas klaas ja sobiv sõidukiirus.

Hoia autos üks lihtne kulupäevik: kuupäev, läbitud kilomeetrid, tangitud liitrid, liitrihind ning märkus ilma või tavapärasest erineva sõidu kohta. Juba kahe-kolme paagitäie järel näed, kas muutus on seotud hinnaga, marsruudiga või tegeliku kuluga.

Euroopa Komisjoni energiatõhususe teave aitab tarbijatel võrrelda toodete energiakasutust. Sama võrdlemise põhimõte on kasulik autosõidu eelarves: võrreldavad sisendid ja järjepidev mõõtmine annavad parema pildi kui üksik paagitäis.

Järgmise tankimise järel arvuta oma tegelik kulu valemiga tangitud liitrid ÷ läbitud kilomeetrid × 100. Seejärel võrdle tulemust varasema sarnase marsruudiga, mitte tootja laborinäiduga üks ühele.

Source: Transpordiamet